Merkel kinnitab, et me saame seda teha - pagulaspoliitika muutumisel!

Merkel kinnitab, et me saame seda teha - pagulaspoliitika muutumisel!

Hannover, Deutschland - Angela Merkel kinnitas 1. mail 2025, kümme aastat pärast 2015. aasta pagulasliikumist, tema kuulus lause "Me saame seda teha" Hannoveri evangeelse kiriku päeval. See lause väljendab nende usaldust Saksamaa inimeste abivalmis. Oma avaldustes tegi ta ka selgeks, et oli teadlik põgenike lubamisega seotud väljakutsetest. Merkel nõudis, et inimesed, kellel pole elukohaõigust, peavad lahkuma Saksamaalt, samas kui abi vajavad inimesed tuleks jätkuvalt aktsepteerida. Seejuures positsioneerib ta selgelt oma järeltulija Friedrich Merzi rändekursusest CDU -st, kes kavatseb paremini kontrollida riigipiire ja viia suuremal määral tagasi.

Kantsleriminister Thorsten Frei teatas, et alates 6. maist lükatakse kõik, kes soovivad Saksamaale ebaseaduslikult siseneda, piiril tagasi. Need meetmed illustreerivad pagulaspoliitika muutust, mida on täheldatud pärast Merkeli otsust 2015. aastal.

2015. aasta pagulaskriisi ülevaade

2015. aasta suvel jõudnud pagulaskriisil oli Saksamaale ja Euroopale kaugeleulatuvad tagajärjed. Angela Merkel pidas suve pressikonverentsi 31. augustil 2015, mis lükati edasi ELi nõukogu kriisikoosoleku tõttu. See sessioon ei puudutanud aga põgenikekriisi, vaid "Grexiti" kohta, mis tõi kaasa pingeid tollase rahandusministri Wolfgang Schäuble'iga. Sellest hetkest alates suurenes Balkani marsruudi kaudu Kesk -Euroopasse sõitnud rändajate arv, eriti süürlased. Rände- ja põgenike föderaalne büroo (BAMF) oli ülekoormatud ega suutnud enam varjupaigataotlusi õigeaegselt töödelda. Süürlastele anti varjupaik ilma isiklike vestlusteta.

Merkel kirjeldas vajadust "saksa paindlikkuse" järele ja püüdis föderaalnõukogu poolt "standardhälbe seadust" tuua, et mahutada varjupaigataotlejaid vabadesse kinnistudesse. Teie lause "Me saame seda teha!" Sellest sai pagulaspoliitika keskne moto, ehkki see polnud algselt mõeldud ajalooliseks tsitaaliks. Tagantjärele võib täheldada, et põgenikekriis ja sellega seotud poliitilised arutelud, sealhulgas parempoolsete populistlike parteide toetamise suurenemine, on ühiskonnale tugevalt mõjutanud.

Euroopa pagulaspoliitika arendamine

Euroopa pagulaspoliitika on pärast 2015. aasta kriisi teinud olulisi muudatusi. 2023. aasta lõpus oli jooksu ajal rekordiline arv 118 miljonit inimest. Varjupaigarakenduste arv Euroopa Liidus on viimastel aastatel suurenenud, eriti selliste konfliktide kaudu nagu Ukraina sõda. Statistika näitab, et ainuüksi 2014–2016 tehti ELis üle 3 miljoni varjupaiga. 2014. aastal kasvas 531 000 taotluse arv 2015. aastal 1,22 miljonini.

Samal aastal toodi Vahemere idaosa marsruudi kaudu Euroopasse üle 857 000 rändaja ja Lääne -Balkani kaudu 764 038. EL -i meetmed piiride turvalisuse tagamiseks, sealhulgas 2016. aasta EL Türkiye tehing, mõjutavad otsustavat mõju põgenike voogude üle kontrollile. Kriitikud kardavad aga, et need meetmed koos ühise Euroopa varjupaigasüsteemi reformidega ei põhjusta varjupaigataotlejate õiglast jaotust.

Pagulaspoliitika väljakutsed on endiselt olemas, isegi kui keskendutakse nüüd muudele teemadele, näiteks Corona pandeemia. Angela Merkel jääb selles arutelus kujunevaks tegelaseks ja tema 2015. aasta sõnad ei ole hoolimata murrangutest taustale surunud. Poliitiline tundlikkus pagulaspoliitika suhtes on endiselt terav, nagu näitavad jätkuvad arutelud selliste terminite ja piiri avamise üle.