Perekonna taasühinemine põgenike jaoks: valitsus peatub kuus kuud!

Perekonna taasühinemine põgenike jaoks: valitsus peatub kuus kuud!

Vienna, Österreich - Austrias on türkiisjaotatud koalitsioon otsustanud ministris ajutiselt peatada põgenike perekonna taasühinemise. See meede jõustub pärast föderaalseaduse väljaandes avaldamist ja kandideerib algselt kuueks kuuks. Siseminister Gerhard Karner annab peamised põhjused hariduse ja sotsiaalse süsteemi ning turvapoliitika probleemide ülekoormamiseks. Eeldatavasti saab määrust pikendada septembriks 2026, kui olukord nõuab. Selle aja jooksul saavad põgenikud jätkata Austria esinduslike ametivõimude vahel perekonna taasühinemise taotluste esitamist, kuid töötlemisperiood peatatakse, mis põhjustab olulisi viivitusi.

Eriti tundlikud juhtumid, näiteks alaealiste juhtumid, kes elavad ilma hooldajateta, või need, kus Austrias elavad lapsed vajavad hädavajalikku vanemt, kellel on õigus saada seaduslikku eestkostjat, on käesolevast määrusest välja jäetud. Kuid kõik muud rakendused lükatakse määramata ajaks edasi. Ametliku statistika kohaselt registreeriti aastatel 2015–2024 kokku 219 525 kaitsetoetust, millest kannatada on 95 450 alaealist, 41 330 naist ja 6665 saatjata alaealist. Hariduse valdkonnas ülekoormus on eriti seotud lasteaedade ja koolidega ning täheldatakse nii kuritegevuse kui ka vihakuritegude ja antisemitismi suurenemist.

sotsiaalsed ja psühholoogilised mõjud

Föderaalvalitsuse otsus teeb paljud pagulased raskeks. Saksamaal otsitakse ka sarnast määrust, mis peaks ajutiselt peatama perekonna taasühinemise piiratud kaitse staatusega. Paljude tütarettevõtte kaitsega kaitstud inimeste jaoks võib see tähendada aastatepikkust eraldamist nende peredest. Surve mõjutatud inimestele on tohutu, kuna need seisavad silmitsi selle eraldamise sotsiaalsete ja psühholoogiliste tagajärgedega. Sellised näited nagu üheksa -aastased kurdid Youlia ja tema isa Abdulaziz näitavad, kui valusad need olukorrad on. Abdulaziz, kes elab koos oma tütrega Braunschweigis, esitas kaks aastat tagasi oma naise ja kahe poja perekonna taasühinemise taotluse. Hoolimata igapäevastest telefonikõnedest, jääb tuleviku ebakindlus endiselt.

Saksamaal umbes 381 000 tütarettevõtte staatusega inimest, mis pärinevad enamasti Süüriast, Somaaliast, Jeemenist, Afganistanist ja Eritreast. 19. veebruariks 2025 ootas perekonna taasühinemist umbes 2800 tütarettevõttega inimest. Juuni lõpus hääletab Bundestag vastava seaduse eelnõu üle, mille eesmärk on piirata ebaregulaarset rännet ja leevendada omavalitsusi. Rände uurijad ja inimõiguste organisatsioonid väljendavad muret, kuna määrused võivad märkimisväärselt piirata õiguslikku juurdepääsu perekonna taasühinemisele. Arutelu selle poliitika üle ei ole uus, sest aastatel 2016–2018 puutusid perekonna taasühinemise kokku ka nendega, kellel on õigus tütarettevõttele.

Rändepoliitika kaalutlused

Uute määruste kriitika ei jää ennekuulmatuks. Paljud inimõiguste organisatsioonid hoiatavad psühholoogilise stressi eest, mis on põhjustatud perekondade eraldamisest. Rõhutatakse, et vastuvõtuagentuuride integreerimise võime on märkimisväärselt koormatud. Sellised juhtumid nagu Süüria põgenik Mohammed, kes elab oma raske puudega pojaga üksikvanemat, illustreerivad, et perekonna taasühinemine on paljudele viimase lootuse pilguheit. Perekonna taasühinemise juriidilised alused tütarettevõtetele on keerulised, kuna ELi direktiivi ei kohaldata nendel juhtudel perekonna taasühinemise osas, kuid tuleb järgida Saksamaa põhiseadust ja Euroopa inimõiguste konventsiooni.

Veel üks kriitiliselt valgustatud aspekt on pikk viisa andmise protseduur, mis võib sageli kesta kuue kuu ja üle kahe aasta. See asjaolu võib paljudel peredel võimatuks oma sugulaste õigel ajal korvata. Vastutus on nüüd üha enam poliitiliste otsuste loojad, kes peavad väljakutsetele reageerima.