EL plaanib Venemaaga energialepinguid keelata - mida see tähendab?

EL plaanib Venemaaga energialepinguid keelata - mida see tähendab?

EU, Europa - Euroopa Liit seisab silmitsi oma energiastrateegia olulise pöördega. ELi komisjon kaalub ELi ettevõtete tervikliku keelu kehtestamist Venemaaga fossiilse energia valdkonnas uute lepingute sõlmimiseks. See teatab mitu meediat ja rõhutab kasvavat kiireloomulisust Venemaa energiaallikatest sõltuvuse vähendamiseks. Vastav plaan tuleb esitada 6. maiks Venemaalt pärit energia kasutamise veelgi vähendamiseks, samas kui EL liigutab praegu olemasolevate sanktsioonide vaatamata 19 protsenti oma maagaasi ja vedela gaasi tarnimisest (LNG) Venemaalt.

Komisjoni kaalutlused hõlmavad ka õigusraamistikku, mis peaks võimaldama ettevõtetel lõpetada olemasolevad maagaasilepingud ilma valitsuste repressioonideta. Komisjoni pressiesindaja jäi siiski otsustamatuks, kui teil on nende meetmete kohta küsimusi ja keelduti kommenteerimast. Eriti huvitav on see, et mitmed liikmesriigid on minevikus blokeerinud meetmeid, mis on andnud täieliku embargo Venemaa tarnetele.

repowhotu-plan: viis iseseisva energia tuleviku juurde

Praeguse ELi poliitika keskne komponent on PhotoUu plaan, mis sõnastati vastusena energiakriisile seoses Ukraina konfliktiga. Komisjon on teatanud kuni 300 miljardi euro suuruste investeeringutega Euroopa energiastruktuuri põhjalikuks teisendamiseks. Neist 72 miljardit eurot toetuste ja 225 miljardi euro kujul mobiliseeritakse. Märkimisväärne osa neist fondidest, kuni 10 miljardit eurot, voolab puuduvate gaasi- ja veeldatud maagaasiühenduste laienemisse.

Lisaks on õliõli frastruktuuri parandamiseks kavandatud 2 miljardit eurot, eesmärgiga peatada Venemaa nafta kohaletoimetamine. Kava peaks võitlema ka kliimakriisiga ja sisaldab selliseid meetmeid nagu energiasääst ja energiaallikate mitmekesistamine. Uuring näitab, et 85 protsenti eurooplastest nõustub vene gaasi ja nafta sõltuvuse kiirema vähenemisega.

tulevikustrateegiad ja eesmärgid

Veel üks repowereu plaani keskne element on ELi energiaplatvormi loomine, mis on mõeldud gaasi, veeldatud maagaasi ja vesiniku liigeste ostmiseks. Lisaks plaanib komisjon suurendada siduva energiatõhususe eesmärki 9 protsendilt 13 protsendile. See kutsuks liikmesriike võtma maksumeetmeid energiasäästu edendamiseks ja samal ajal taastuvate energiate arengu edendamiseks.

Samuti püüab EL saavutada 2030. aastaks kodumaise toodanguga 10 miljonit taastuvat vesinikku. 2030. aastaks on eesmärk, et 45 protsenti energiavajadusest on kaetud taastuvatest allikatest. Selle ülemineku edasiseks toetamiseks tuleb 2027. aastaks saada kättesaadavaks lisainvesteeringud 210 miljardit eurot.

Üldiselt on EL sügavas transformatsiooniprotsessis, mis ei peaks mitte ainult vähendama sõltuvust fossiilkütustest, vaid aitab kaasa ka energiaohutuse tugevdamisele piirkonnas ja mujal. Need meetmed pole mitte ainult vastus praegusele kriisiolukorrale, vaid peaksid tooma ka pikaajalisi eeliseid Euroopa majandusele ja keskkonnale.

Lisateavet jätkuvate arengute ja Repoweruu-Plani kohta lugege aruandeid oe24 eu-germany.