Darmann: Karner ignoreerib varjupaigapeatust ja ohustab meie turvalisust!
Darmann: Karner ignoreerib varjupaigapeatust ja ohustab meie turvalisust!
EU, Europa - 24. mail 2025, FPö turbe pressiesindaja NABG. Mag. Gernot Darmann märkimisväärne kriitika valitsuse praeguse varjupaigapoliitika ja eriti varjupaiga piirkonna säästude kohta, mille pakkus välja ÖVP siseminister Karner. Darmanni sõnul põhinevad need säästud pelgalt eeldustel ega ole elanikkonna ohutuse tagamiseks piisavad. Selle asemel nõuab ta kiireloomulisi investeeringuid, mis tagavad turvalisuse esiplaanile.
Darmann kritiseerib Karneri keeldumist varjupaigapeatuse tutvustamisest ja põhjaliku küüditamise rünnaku alustamisest. Ta rõhutab, et ebaseadusliku sisserände riigi toetamise rahaline koormus peavad lõpuks kandma maksumaksjad.
varjupaigapoliitika kriitika
Valitsuse passiivsus avaldab negatiivset mõju sellistele sotsiaalsetele valdkondadele nagu tervise- ja haridussüsteem ning sisejulgeolek, jätkab Darmann. ELis ebaseadusliku sisserände kohta käsitlevad arvud rõhutavad ELi varjupaigapaketi ebaefektiivsust, mida on viimastel aastatel arutatud. Samuti kritiseerib ta, et hoolimata perede ja pensionäride kärpimisest, emiteeritakse endiselt ebaseadusliku sisserände vahendeid.
Darmann nõuab seetõttu siseminister lõpuks varjupaigapeatuse ja algataks tõhusa küüditamise rünnaku. See tooks maksumaksjatele olulise leevenduse ja vähendaks survet sotsiaalsetele süsteemidele.
Euroopa varjupaigaseaduse reform
2023. aastal tehti ELis 1,1 miljonit varjupaigataotlust, mis on kõrgeim tase alates 2016. aastast. Ainuüksi Saksamaal oli rakendused umbes 330 000, mis suurendab veelgi survet riiklikele süsteemidele. Uue määrusega tuleb sissetulevad rändajad registreerida ELi välistes piirides, mis peaks võimaldama rakendusi kiiremini töödelda.
pikaajalised vaatenurgad ja kriitilised hääled
Pikas perspektiivis võib reform tegelikult vähendada varjupaika otsivate põgenike arvu, kuna madala tunnustuse võimalustega inimesed võis välistel piiridel juba tagasi lükata. Kriitikud, sealhulgas inimõiguste organisatsioonid, kardavad aga, et uued määrused ei võta piisavalt arvesse eriti kaitsvate inimeste, näiteks saatjata alaealisi õigusi. Ungari ja Poola on ka solidaarsusmehhanismi vastu sõna võtnud ning on võimalus, et ELi komisjon sekkub hiljem vastavusega.
Üldiselt iseloomustavad varjupaigapoliitika arutelu intensiivsed arutelud nii Austrias kui ka Euroopa tasandil, kus sageli põrkuvad majanduslikud kaalutlused ja inimõiguste säilitamine. Tee tõhusa ja õiglase varjupaigapoliitika poole on mõlema taseme poliitika keskne väljakutse.
| Details | |
|---|---|
| Ort | EU, Europa |
| Quellen | |
Kommentare (0)