100 valitsuse päeva: edusammud põllumajandustootjate jaoks või seisab Austrias?

100 valitsuse päeva: edusammud põllumajandustootjate jaoks või seisab Austrias?

Österreich - 6. juunil 2025 saab Austria vaadata tagasi enam kui 100 päeva vastloodud valitsusele. Valitsuse koalitsiooni olulised osalejad on Elisabeth Stocker (ÖVP), Andreas Babler (Spö) ja Beate Meinl-Reisinger (NEOS). Valitsus on seadnud kõrged eesmärgid: edusammud, läbipaistvus ja reformid lubavad seda elanikkonnale. Siiski jääb küsimus, kas need lubadused põhjustavad kodanike ja ühiskonna muutusi. Kriitikud kardavad, et vaatamata teadaannetele puuduvad konkreetsed meetmed.

ELi poliitika ja jätkusuutlikkus fookuses

Euroopa tasandil on EL välja andnud ulatuslikud keskkonnakaitsestandardid määruste ja suuniste vormis. Nende eeskirjade rakendamine on kõigi liikmesriikide jaoks kohustuslik. Eesmärk on tagada keskkonnasektoris minimaalsed kaitsestandardid ja vältida „keskkonnaaluse prügilat”. ELi poliitika keskne punkt on ühine põllumajanduspoliitika (GAP), mille eesmärk on toetada põllumehi, tagada stabiilse toiduvarustuse ja võidelda kliimakriisiga. Selles kontekstis otsustati vähendada vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkogustest võrreldes 1990. aastaks 2030, mis on osa 2050. aastaks ELi kliimaneutraalsuse strateegiast, nagu föderaalne kantseley teatas.

Austria valitsuse eesmärk on ELi nõuete täitmiseks saavutada 2040. aastaks kliimaneutraalsus. See eesmärk on ankurdatud föderaalse põhiseaduse seaduses ja seda toetab kliimakaitse seadus (KSG), mis on eksisteerinud alates 2011. aastast. Austria järgib "kahe samba põhimõtet", mis hõlmab kliimakaitset ja kliimamuutustega kohandamist.

Kliimamuutused ise on Austrias juba ilmne: keskmise temperatuuri tõus alates 1980. aastast peaaegu kahe kraadi võrra, suurenenud kuumapäevad ja vähenemise lumekate on nähtavad tunnused. Maailma kliima andmetel on need arengud murettekitavad ja määratletud rahvusvaheliste kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja tegutseda. Otsitakse globaalse temperatuuri tõusu pikaajalist piiramist.

Austria ambitsioonid ÜRO Julgeolekunõukogus

Teises poliitilises edusammul on Austria eesmärk ÜRO Julgeolekunõukogus. NEOS kirjeldas seda välispoliitilise verstapostina, samas kui kriitikud hindavad algatust maksuraha raiskamisena. Julgeolekunõukogu kavandatud koht tõstatab küsimusi Austria tegelike eeliste ja mõju kohta. Selline samm võib aga tugevdada riigi rahvusvahelist rolli ja nõudis laialdast poliitilist tuge.

Austria seisab silmitsi väljakutsega siduda oma sisepoliitilised lubadused ELi väliste nõuetega ja globaalsete kliima eesmärkide väliste nõuetega. See, kas valitsus ühendab need keerulised probleemid edukalt ning omandada kodumaiste põllumajandustootjate ja elanikkonna väljakutseid, on lähikuudel ülioluline.