Mis saab nüüd, kui Trump on Putini tagasi lükanud?
Artiklis tuuakse esile Trumpi tähelepanuväärne pööre Putini vastu ja mõju Ukraina konfliktile. Mida see purunemine tähendab USA poliitikale ja rahvusvahelisele julgeolekule?

Mis saab nüüd, kui Trump on Putini tagasi lükanud?
Näib, et president Donald Trump õppis kõvasti seda, mida kõik tema eelkäijad 21. sajandil pidid õppima: USA suhteid Vladimir Putiniga ei saa lihtsalt taastada. Trumpi teekond Venemaa juhi jumaldamisest tema terava kritiseerimiseni on osutunud isikupärastatud geopoliitika melodramaatiliseks mänguks. Kuid see, mis juhtub järgmisena, on palju olulisem.
Uued võimalused Ukrainale
Presidendi viimased leiud pakuvad uusi perspektiive Ukrainale, Putini kriitikutele Kongressis ja Ameerika surve all olevale liitlasele. Samas kätkeb see olukord riske – eeskätt võimumängu ohtu kahe alfaisase Trumpi ja Putini vahel, kellel on maailma suurim tuumaarsenal.
Trump ja Putini halastamatus
Trump püüab alati kasutada retoorikat ja kaubandustariife, et tõsta oma välismaiste sõprade ja vaenlaste vastu võitlemist. Kuid nüüd seisab ta silmitsi halastamatu vastasega, kes tõstab panuseid mitte lobisemisega, vaid eludega, nagu näitavad üha intensiivsemad droonilöögid Kiievi pihta.
Arvestades Trumpi tehingulist olemust, on mõistlik mõelda, kui kaua kestab tema vaenulikkus oma endise Kremli sõbra vastu. Kuigi ta räägib Ukraina kaitse toetamisest, on raske näha, kas tema hoiakumuutus vastab Kiievile USA Kongressi poolt Bideni administratsiooni ajal eraldatud miljarditele sõjalisele ja rahalisele abile.
Trumpi uued kokkulepped
President ütles hiljuti NBC Newsile, et on saavutanud NATO kaudu kokkuleppe Kiievi tarnimiseks uute Patrioti rakettidega, mida on hädasti vaja Venemaa rünnakute ärahoidmiseks tsiviilsihtmärkide vastu. "Me saadame NATO-le relvi ja NATO maksab nende eest 100 protsenti," ütles president.
Näib, et Trump on jõudnud pöördepunkti. Ta on jätkanud sõja ohvriks langenud Ukraina süüdistamist ja süüdistab nüüd Venemaad konflikti tarbetus venitamises. Nüüd on otsustava tähtsusega küsimus, kuidas see nihe mõjutab USA poliitikat sõja ja Venemaa suhtes, samuti Trumpi enda püüdlusi säilitada USA juhtpositsioon ja Ukrainat ümbritsev sisepoliitiline keskkond.
Trumpi ebaõnnestunud veenmiskatsed
Trumpi hiljutised kommentaarid, et tal on Putini "lollusest" küllalt olnud, olid üllatus, kuid üsna iseloomulikud tema sageli toore poliitilise suhtluse stiilile. Keegi pole Trumpist jõulisemalt üritanud veenda Putinit lõpetama Ukraina sõda, mis sai alguse illegaalsest invasioonist aastal 2022. Ta on aastaid kiitnud Venemaa liidri intelligentsust ja jõudu.
Kuid isegi kui Trump raevutses ametisse naastes Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski vastu, lükkas Putin tagasi kõik helded tingimused relvarahu ja võimaliku rahulepingu sõlmimiseks. Oluline on märkida, et Putini motiivid on siin otsustava tähtsusega.
Putini pikaajaline visioon
Vene liider näeb konfliktis ajaloolise vea parandus. Lääne vaatenurgast võis Putin teha ulatusliku poliitiliselt enda tekitatud väärinvesteeringu – võimaluse sõlmida USA toetatud rahukokkulepe, mis oleks tsementeerinud tema sissetungi territoriaalseid eeliseid ja kehtestanud Ukrainale NATO liikmesuse keelu.
Trump, kes arvas aastaid, et suudab Putinit "leppega" veenda, võis eksida. Pärast sadu tuhandeid Venemaa kaotusi võib see sõda Putini jaoks olla eksistentsiaalne. Arvukad USA ja Euroopa vaatlejad on aastaid püüdnud Trumpi selles seisukohas veenda. On peaaegu hämmastav, et Trumpil kulus selle punktini jõudmiseks nii kaua aega.
Väljavaade Trumpi tulevikustrateegiatele
Trump on viimastel päevadel rääkinud humanitaarsetest tagajärgedest ukrainlastele ja kiitnud nende relvajõudude vaprust. Kuid see, kas ta on valmis Zelenski valitsusele pikemas perspektiivis pühenduma, võib sõltuda sellest, kas ta on lihtsalt Putini peale vihane, kuna ta keeldus talle lepingust, mis oleks võinud Trumpist rahuvalvaja teha, või võtab ta sõja enda jaoks strateegilise positsiooni.
Viimastel nädalatel on Ukraina konflikti geopoliitiline taust muutunud. Kui Valge Maja ja Kremli vahelised pinged suurenevad, võib Trump end raskustesse sattuda. Eskaleerumise oht on olemas, kuna mõlemad juhid püüavad elada usalduskapitali, mille nad on suhtesse investeerinud. Lõppkokkuvõttes on näha, kas Trumpi muudatus Putiniga suhtlemisel mõjutab ka tema üldist diplomaatilist strateegiat.