Trump unistab kolmandast ametiajast - kas see on õiguslikult võimalik?

Trump unistab kolmandast ametiajast - kas see on õiguslikult võimalik?

Donald Trump avaldas taas kolmandaks ametiajaks ambitsioone. See tõstatab juriidilisi ja poliitilisi küsimusi, kuna 22. Advokaat Junker rõhutab, et ovaalkametisse naasmise osas on Trumpi jaoks nii põhiseaduslikke kui ka poliitilisi takistusi.

Oma ambitsioonide toetamiseks nimetas Trump presidendiks ülevõtmiseks võimalikku alternatiivi asepresident J. D. Vance. Kuid 12. presidendiks.

Põhiseaduslik muutus oleks Trumpi jaoks ainus realistlik võimalus, kuid protsess on nii keeruline ja nõuab, et seda peetakse väga keeruliseks. Selline samm nõuab nii kongressimajades kui ka 34 osariigi põhiseadusliku konventsiooni kahe kolmekümnenda enamuse. See illustreerib jõudude tasakaalu Ameerika Ühendriikide poliitilises süsteemis, mis põhineb 1787 põhiseadus ja regulaarselt väljakutse poliitiliste näitlejate ja institutsioonide poolt.

Praeguses poliitilises kliimas on kongressil kõige rohkem võimu, isegi kui president saab seadusi rakendada. Presidendil on siiski võimalus seaduste rakendamist dekreetide kaudu. Selles "kontrollide ja saldode" süsteemis on kohtulik kolmas jõud, mida jälgib põhiseaduse järgimist.

vabariiklaste domineerimine

Vabariiklased esitlevad praegu kõiki kolme võimuharu Ameerika Ühendriikides: Kongress, presidentuur ja ülemkohus. Esimese ametiaja jooksul määras Trump kolm tippkohtunikku, kes aitasid kaasa kohtunike kontorite poliitilisele kujundamisele. Praegu on USA -s 890 föderaalkohtuniku ametikohta, mis antakse eluks.

poliitilised kokkusattumused võivad aga eelseisvatel vahevalimistel viia võimu muutmiseni. Kongress on viimastel aastakümnetel näidanud vastuolulistel teemadel kehva otsust; Kongressi asemel tegi kohtulik või tegevjuht palju olulisi otsuseid. See aitab kaasa poliitilisele polarisatsioonile, mis koormab veelgi seadusandlikku.