Trump unistab kolmandast ametiajast – kas see on juriidiliselt võimalik?

Trump unistab kolmandast ametiajast – kas see on juriidiliselt võimalik?

USA endine president Donald Trump on taas väljendanud ambitsioone kolmandaks ametiajaks. See tõstatab õiguslikke ja poliitilisi küsimusi, kuna 22. muudatus 1951. aasta määrus keelab tagasivalimise pärast kahte ametiaega. Advokaat Junker rõhutab, et ovaalsesse kabinetti naasmisel on Trumpil nii põhiseaduslikud kui ka poliitilised takistused.

Oma ambitsioonide toetamiseks nimetas Trump presidendikoha ülevõtmise võimaliku alternatiivina asepresident J. D. Vance'i. Siiski ta suutis 12. Muudatus Põhiseadus välistab sellise lahenduse, sest keelab selle kellegi jaoks, kes ei ole presidendiks kõlblik.

Põhiseaduse muutmine kui ainus võimalus

Põhiseaduse muutmine oleks Trumpi jaoks ainus realistlik variant, kuid protsess on nii keeruline ja nõudlik, et seda peetakse väga keeruliseks. Selline samm nõuab kahekolmandikulist häälteenamust Kongressi mõlemas kojas või 34 osariigi põhiseaduslikku konventi. See illustreerib jõudude tasakaalu USA poliitilises süsteemis, mis põhineb 1787. aasta põhiseadus ning poliitilised osalejad ja institutsioonid esitavad sellele regulaarselt väljakutseid.

Praeguses poliitilises kliimas on Kongressil suurem võim, kuigi president võib seadusi rakendada. Küll aga on presidendil võimalus seaduste täitmist dekreetidega konkreetselt kujundada. Selles kontrolli ja tasakaalu süsteemis on kohtusüsteem kolmas jõud, mis tagab põhiseaduse järgimise.

Vabariiklaste domineerimine

Vabariiklased kontrollivad praegu kõiki kolme USA võimuharu: Kongressi, presidentuuri ja ülemkohut. Trump nimetas oma esimesel ametiajal ametisse kolm ülemkohtunikku, kes on aidanud kujundada kohtute poliitilist olemust. Praegu on Ameerika Ühendriikides 890 eluaegset föderaalset kohtunikku.

Poliitilised kokkusattumused võivad aga eelseisvatel vahevalimistel viia võimunihkeni. Kongress on viimastel aastakümnetel näidanud üles otsustusvõime puudumist vastuolulistes küsimustes; palju olulisi otsuseid langetas pigem kohtuvõim või täitevvõim kui Kongress. See aitab kaasa poliitilisele polariseerumisele, mis pingestab seadusandjat veelgi.

Kokkuvõttes on Trumpi ambitsioonid kolmandaks ametiajaks keerulises õiguslikus ja poliitilises kontekstis, mis toob esile USA poliitilise süsteemi väljakutsed. Jõuvahekord on endiselt habras ja määravaks võivad saada arengud järgmistes valimistsüklites.