Mõrvas süüdi mõistetud valvur: traagiline surm Kärntenis!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

21-aastane valvesõdur mõisteti Kärnteni seltsimehe mõrvas süüdi. Kohtuotsus, taust ja reaktsioonid lühidalt.

Ein 21-jähriger Wachsoldat wurde wegen Mordes an einem Kameraden in Kärnten verurteilt. Urteil, Hintergründe und Reaktionen im Überblick.
21-aastane valvesõdur mõisteti Kärnteni seltsimehe mõrvas süüdi. Kohtuotsus, taust ja reaktsioonid lühidalt.

Mõrvas süüdi mõistetud valvur: traagiline surm Kärntenis!

21-aastane valvesõdur Lukas P. jäi Klagenfurti kohtus süüdi seltsimehe mõrvas. Eelmise aasta 22. oktoobril Spittal an der Draus Türk kasarmus toimunud intsidendi põhjal tehtud kohtuotsus näeb ette kaheteistkümneaastase vanglakaristuse. Sellele otsusele jõudis žürii üksmeelselt, võimalik, et maksimaalne karistus on 20 aastat. Lisaks peab süüdimõistetu maksma kannatanu perekonnale hüvitist 18 000 eurot. Kohtuotsus ei ole aga veel lõplik, mistõttu Lukas P.-d peetakse endiselt süütuks ja ta võib kohtuotsuse edasi kaevata.

Lukas P. kujutas selle kohtuotsuseni viinud juhtumit traagilise õnnetusena. Ta väitis, et mängis püstoliga, kui lask kogemata käis, kui ta üritas oma relvarihma kinnitada, kuna see alla libises. Kaitsekriitikud, sealhulgas ballistikaekspert, peavad seda versiooni aga ebatõenäoliseks. Aruande kohaselt ei ole Lukas P. väide arusaadav ning riigiprokuratuur oletab, et tulistati aktiivselt. Kohtualune ei nõustunud kuriteo plaanilise rekonstrueerimisega, mistõttu jääb lahtiseks küsimus võimalikust motiivist.

Relvavägivalla kujutamise kriitika

Relvaõnnetused ja relvavägivalla ohud pole probleem ainult Austrias, vaid ka USAs, kus relvavägivalla tagajärjed on laastavad. Amnesty Internationali raporti kohaselt sai 2016. aastal relvavägivalla tõttu vigastada üle 116 000 inimese ja hukkus ligi 39 000 inimest, sealhulgas 1637 last. Enamik neist juhtumitest on üksikud teod, mis sageli ei pälvi meedias vajalikku tähelepanu.

Eriti mõjutatud on värvilised inimesed, eriti mustanahalised, kes surevad kakskümmend korda tõenäolisemalt relvavägivalla tõttu kui valged ameeriklased. Relvavägivald on ka peamine surmapõhjus mustanahaliste meeste ja poiste seas vanuses 15–34 aastat. Selline olukord nõuab ulatuslikke relvakontrolli meetmeid. Amnesty nõuab tulevaste tragöödiate vältimiseks relvade omamise ja hoidmise kohta seaduslikke regulatsioone.

Selliste juhtumite emotsionaalne mõju on selge ka Austrias, kus kohtusaalis näidati ohvri videokaadreid. See jättis ohvri ema pisaratesse. Sellised hetked toovad esile relvavägivalla laastavad tagajärjed, mille mõju ulatub kaugemale vahetutest sündmustest.

Relvade käsitsemise ja levitamise hoolikas kaalumine mõlemas kohas on ülioluline. Kui Lukas P. juhtum puudutab Austria ühiskonda, siis Ameerika Ühendriigid ootavad põhjalikke reforme, et leida lahendus oma relvavägivalla kriisile ja kaitsta paljude elusid.

Cosmo teatab et Lukas P. püüdis oma tegusid esitada õnnetusena, mille eksperdid kahtlevad. Juhtum on näide väljakutsetest relvavägivallaga tegelemisel. Aruanded alates Täna ja Amnesty International illustreerida, kui oluline on mõista sellise vägivalla põhjuseid ja viia läbi struktuurimuutusi.