PVA lükkab käeproteesi tagasi: ombudsman Achitz kritiseerib võimu!

PVA lükkab käeproteesi tagasi: ombudsman Achitz kritiseerib võimu!

Sotsiaalse osaluse valdkonna väljakutsete eeskujulikul juhul lükkas pensionikindlustusamet (PVA) tagasi Michael G. taotluse müoelektrilise küünarvarre proteesi saamiseks. Michael G., kellel pole 15. eluaastast peale paremat kätt olnud ja kes on sõltuv mittetöötavast proteesist, vajas uut proteesi oma ametiülesannete tõhusamaks täitmiseks. Ta töötab kaubandusettevõttes ja vajab proteesi arvutiklahvide juhtimiseks ja tooteesitluste tegemiseks, mis mõjutab oluliselt tema töövõimet.

Nagu ots.at teatab, oli PVA-l kaks nädalat edukaim rehabilitatsioonikeskus Michael G. Sellest hoolimata lükati tema taotlus detsembris tagasi, mis avaldas talle tugevat psühholoogilist mõju. Ombudsman, keda esindab Bernhard Achitz, kritiseerib taotluse ebatõhusat menetlemist. See edastati esmalt Austria haigekassale (ÖGK), kuhu see jäi kauaks alles, enne kui PVA-le tagastati.

Administratsiooni kriitika

Bernhard Achitz nõuab, et sotsiaalkindlustus kataks proteesi kulud, et võimaldada Michael G.-l pikemat aega töötada. Tagasilükkamist tuuakse kui head näidet ebapiisavast haldusprotsessist ja puuetega inimeste toetamise puudumisest. See on teravas vastuolus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga (UN CRPD), mis nõuab puuetega inimeste täielikku osalemist ühiskonnaelus.

Kaasamine ja osalemine on kesksed teemad, mis ulatuvad üksikjuhtumitest palju kaugemale. Nagu bpb.de selgitab, ei ole kaasamisel siduvat definitsiooni, kuid üldiselt mõistetakse seda kõigi inimeste, eriti puuetega inimeste võrdse osalemisena ühiskonnaelus. Sellega on seotud nõuded erinevatele institutsioonidele avaneda ja kohaneda inimeste individuaalsete vajadustega.

Sotsiaalsed vaated ja väljakutsed

Väljakutsed on ilmsed mitte ainult Michael G. puhul, vaid ka laiemas ühiskondlikus perspektiivis. Endiselt eksisteerivad sotsiaalsed barjäärid, mis diskrimineerivad puuetega inimesi igapäevaelus. Statistika näitab, et raske puudega inimeste töötuse määr on keskmisest kõrgem ning paljud tunnevad end sageli üksikuna ja ei usalda poliitilisi institutsioone.

Puuetega inimeste osaluse tugevdamiseks on vaja meetmeid, mis mitte ainult ei võta arvesse nende individuaalset elustiili, vaid lõhuvad ka sotsiaalseid barjääre. See on kooskõlas sotsiaalseadustiku IX raamatu ja föderaalse osalusseaduse eesmärkidega, mis edendavad puuetega inimeste osalusvõimaluste parandamist. Arutelu kaasamise üle võib muuta meie ühiskonna struktuure põhjalikult paremaks ja rikastada kõigi asjaosaliste elu.