Gröönimaa valimiskampaania: võitlus iseseisvuse eest jäises pealinnas Nuukis

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

9. märtsil 2025 hääletab Nuuk Gröönimaa tuleviku üle – autonoomia, koloniaalmineviku ja globaalsete väljakutsete vahel.

Gröönimaa valimiskampaania: võitlus iseseisvuse eest jäises pealinnas Nuukis

Gröönimaa pealinnas Nuukis on poliitiline olukord pingeline: elanikkonda ootab ees otsustav hääletus riigi tuleviku üle. Viidates poleemikale, mis on seotud Donald Trumpi inuittide saare annekteerimisega, saab selgeks, et Gröönimaa kodanikud soovivad tungivalt oma iseseisvust Taanist. Mainekas “Krone” teatas, et valimiskampaania on linnas kuumenemas ja kogu riigis valitseb segadus.

Veel üks põnev element on tagasivaade Gröönimaa tumedale koloniaalminevikule, mis on linnaekskursiooni keskmes, nagu "rosasreisen.de" üksikasjalikult kirjeldab. Gröönimaa giidi saatel juhatatakse külastajad läbi Nuuki tänavate, mida ei iseloomusta mitte ainult hingemattev loodus, vaid ka sõjaka ajaloo varjud. Giid heitis kriitilise pilgu Taani minevikku, mis vaatles Gröönimaad kolooniana alates 1721. aastast ja piiras pikka aega gröönlaste enesemääramisõigust. Need ideed on eriti asjakohased, kuna endine koloniaalvõim on Gröönimaa ühiskonnas endiselt sügavalt juurdunud.

Iseseisvuse tee

Täna on toimumas ümberkujundamine, mille viivad läbi gröönlased, kes püüdlevad oma põhiseaduse poole, et lõpuks saavutada suurem enesemääramisõigus. Gröönlased on selle iseseisvussoovi sümboliseeriva disaini kallal viimastel aastatel intensiivselt töötanud. Nuukis elab praegu umbes 20 000 Gröönimaa 56 000 elanikust ja sellest on kujunenud riigi moodsaim linn. Kuid väljakutsed on suured: taanlased säilitavad kontrolli paljude oluliste otsuste üle. Sellegipoolest on elanike hulgas selge muutustahe, ka majanduse mitmekesistamise osas läbi turismi suurendamise.

Kiiresti käsitletakse ka Taani valitsuse šokeerivaid tavasid, kes on varem sunnitud sündivuse kontrolli teinud ja seega Gröönimaa elule püsivalt mõju avaldanud. Nagu "rosasreisen.de" kirjeldab, oli Taani poliitika suunatud kulude kokkuhoiule ja kontrollile. 1960. aastatel mõjutasid need meetmed 4500 naist, jättes gröönlastele põlvkondadevahelise trauma.

See keeruline segu ajaloolistest haavadest ja iseseisvuspüüdlusest näitab muljetavaldavalt, et Gröönimaa identiteeti ei iseloomusta mitte ainult muljetavaldav loodusilu, vaid ka sügav vastasseis minevikuga, mis kannab endas nii valu kui lootust.