KSV-KJÖ tähistab ajaloolist valimisvõitu CEU-l 56,8%-ga!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

KSV-KJÖ saavutas ÖH valimistel CEU-s 56,8% häältest, esimene absoluutne enamus; Keskenduge õpilaste probleemidele ja sotsiaalsele õiglusele.

KSV-KJÖ erzielt bei ÖH-Wahlen an der CEU 56,8% der Stimmen, erste absolute Mehrheit; Fokus auf Studierendenanliegen und soziale Gerechtigkeit.
KSV-KJÖ saavutas ÖH valimistel CEU-s 56,8% häältest, esimene absoluutne enamus; Keskenduge õpilaste probleemidele ja sotsiaalsele õiglusele.

KSV-KJÖ tähistab ajaloolist valimisvõitu CEU-l 56,8%-ga!

16. mail 2025 saavutas Kommunistlik Nimekiri KSV-KJÖ Kesk-Euroopa Ülikooli (CEU) valimistel ajaloolise otsuse: 56,8% häältega kindlustas fraktsioon absoluutse enamuse. See on märkimisväärne kasv, kuna häälte arv on peaaegu kolm korda suurem kui eelmistel valimistel. KSV-KJÖ föderaalesimees Sebastian Redl rõhutas, et üliõpilased on Austria Üliõpilaste Liidu (ÖH) klientuurist tüdinud ja tahavad seista kõigi üliõpilaste huvide igakülgse esindamise eest. Edu kajastub ka föderaalesinduse valimised, kus KSV-KJÖ saavutas 41,8%.

KSV-KJÖ tulevikumured on keerulised. Redli sõnul keskendutakse doktorantide parematele töötingimustele, magistrantide stipendiumite laiendamisele ja bakalaureusesuuna õppetingimuste parandamisele. Fraktsiooni teine ​​liige Bela Hümmelgen selgitas, et kommunistlik poliitika on praegu elavnemas, võideldes radikaalsete ja konkreetsete paranduste eest. Ka selliseid teemasid nagu taskukohane eluase, õppemaks ja ebareaalsed minimaalsed õppeajad suhtuvad KSV-KJÖ kriitiliselt ja need tuleks üle vaadata.

nõudmised ja ideoloogia

KSV-KJÖ tippkandidaat ja Viini ülikooli ajalootudeng Noah Zvonek selgitab, et rühmitus on ägedalt ülikoolide kaitsefirmade rahastamise vastu ja nõuab teadusuuringutele tsiviilklauslit. KSV-KJÖ lükkab õppemaksu kehtestamise tagasi, kuna seda peetakse sotsiaalselt selektiivseks ja ebaõiglaseks. Ta pooldab ülikoolide suuremat riigipoolset rahastamist ning stipendiumide ja toetuste laiendamist.

Lisaks nõuab KSV-KJÖ, et lastega õpilastele oleks rohkem lastehoidu. Rühma fookuses on õpilaste depolitiseerimise peatamine ja nende volitamine oma murede eest seismiseks. Koostöö niinimetatud "sotsiaalselt reaktsiooniliste" jõududega nagu RFS on selgesõnaliselt tagasi lükatud.

Üliõpilasliikumise ajalooline kontekst

KSV-KJÖ praeguste kordaminekute kontekstis on oluline meeles pidada üliõpilasliikumiste juuri. Saksamaa ülikoolid olid 1960. aastatel oluliste sotsiaalsete muutuste mõju all. Aega iseloomustasid poliitilised skandaalid ja üleskutsed Vietnami sõja lõpetamiseks ning sotsiaalsed reformid. Üliõpilaste esindajad nõudsid kaasaegset õppesisu ja sotsiaalseid võrdseid võimalusi, samas kui riigi poliitiline olukord, näiteks lahkulöömine Sotsialistlikust Saksa Üliõpilasühingust (SDS), mängis tärkavas vastupanus olulist rolli.

1960. aastate üliõpilasliikumine oma sotsiaalse õigluse ja antimilitarismi ideedega leiab vastukaja ka KSV-KJÖ praeguses tegevuses. KSV-KJÖ poolt väljendatud nõuded rahu ja relvateaduse vastu ülikoolides on jätkuvalt märgiks üliõpilaste jätkuvatest püüdlustest likvideerida sotsiaalset ebaõiglust.

Üldiselt on selge, et KSV-KJÖ ei ole oma nõudmiste ja õnnestumistega saavutanud mitte ainult tugeva mandaadi CEU-s, vaid seisab ka poliitilise traditsiooni eest, mis on sügavalt juurdunud viimaste aastakümnete sotsiaalsetes ja poliitilistes võitlustes.