Teadlased avastavad: laululinnud saavad hakkama ilma isu stimuleeriva greliinita!

Teadlased avastavad: laululinnud saavad hakkama ilma isu stimuleeriva greliinita!

Teadlased on leidnud, et laululinnud on kaotanud olulise hormooni, mis on tuntud oma isu reguleeriva rolli poolest. Inimestel isusid vallandav hormoon greliin mängib enamikul linnuliikidel teistsugust rolli: tuvidel ja vuttidel vähendab see söögiisu. Uues uuringus, mille viis läbi Konrad Lorenzi võrdlevate käitumisuuringute instituudi (KLIVV) Leonida Fusani juhitud töörühm, keskenduti aed-lindudele (Sylvia borin) ja avastas, et neil laululindudel ei ole greliini geeni. Tulemused avaldati ajakirjas "Royal Society Open Science". Teadlaste sõnul võib selle hormooni kadumine võimaldada laululindudel enne rännet palju rasvuda, mis on eesseisvate pikkade lendude jaoks ülioluline.

Greliinhormooni kadumine võib põhjustada pääsulindude kehakaalu kahekordistamist, et valmistuda optimaalselt eelseisvateks ränderaskusteks. Teiste linnuliikidega tehtud katsed näitavad, et laululindudel üldiselt greliini geene ei ole. See tekitab küsimusi kohanemismehhanismide kohta, mis aitavad neil lindudel oma rasvavarusid tõhusamalt kontrollida.

Rändlindude füsioloogilised kohanemised

Pesitsus- ja talvitusalade vahel pikki vahemaid läbivatel rändlindudel ilmnevad erilised füsioloogilised kohanemised, mida teadlased intensiivselt uurivad. Märkimisväärne avastus on see, et nende peamine energiaallikas on enne rändelende kogunenud rasvavarud. Rahvusvahelises uuringus, milles osaleb Konrad Lorenzi Instituut, uuriti põhjalikumalt kortikosterooni ja greliini rolli vuttides (Coturnix coturnix). Sügisrände mõju simuleerimiseks tehti vutid kontrollitud päevapikkuse muutustega.

Tulemused näitavad, et rändfenotüübi esinemine on seotud kõrgema greliini kontsentratsiooniga, mis tähendab, et hormoonil on oluline roll lindude rändeks valmistumisel. Lisaks korreleerub greliin lindude kehamassi muutustega nendes olulistes faasides. Siiski ei leitud selles uuringus olulist seost greliini ja kortikosterooni taseme vahel, mis rõhutas veelgi hormonaalsete mehhanismide keerukust.

Mõju inimeste terviseuuringutele

Laululindude ja nende greliini kasutamise uurimistulemustel võib olla kaugeleulatuv mõju inimeste terviseprobleemide mõistmisele. Eelkõige võiksid nad anda ülevaate rasvumise ja söömishäirete mehhanismidest. Lindude rasvavarude loomise ja reguleerimise protsesside mõistmine võib aidata luua analooge inimeste toitumissuundumuste ja kehakaalu reguleerimisega.

Üldiselt annavad nende uuringute tulemused olulise ülevaate lindude evolutsioonilistest kohanemistest ja nende võimest valmistuda pikkadeks reisideks. Kuna nende mehhanismide intensiivne uurimine jätkub, võib seos linnubioloogia ja inimeste tervise vahel lähiaastatel veelgi selgemaks muutuda.

Nende teemade kohta lisateabe ja üksikasjade saamiseks külastage aruandeid oe24 ja DocCheck loe üles.