Kulla hinna plahvatus: kuidas Šveits saab kasu ülemaailmsest väärismetallide näljast!

Kulla hinna plahvatus: kuidas Šveits saab kasu ülemaailmsest väärismetallide näljast!

30. märtsil 2025 jõudis kulla hind kõigi aegade kõrgeima tasemeni 3082 dollarini (ca 2858 eurot). Viimase nädala ligi kaheprotsendiline kasv on tingitud geopoliitilistest pingetest ja globaalsetel turgudel peegelduvast majanduslikust ebakindlusest. Šveits saab sellest arengust märkimisväärselt kasu, kuna seda peetakse ülemaailmselt tunnustatud väärismetallide töötlemise keskuseks, kuigi sellel ei ole olulisi kullamaardlaid. Kuni kaks kolmandikku maailma kaubeldavast kullast läbib Šveitsi piire ning siin asuvad neli maailma seitsmest suurimast rafineerimistehasest, sealhulgas Metalor, Argor-Heraeus, MKS PAMP ja Valcambi.

Hetkeolukorda iseloomustab ka suur nõudlus Šveitsi kulla järele USA-s, eriti pärast uute karistustollimaksude väljakuulutamist Euroopa impordile. USA investorid otsivad varjupaika kullalt, tekitades nõudlust, mis ületab 2008. aasta finantskriisi ja COVID-19 pandeemia rekordeid. Kullahinna jätkuv tõus alates 2000. aastast peegeldab pikaajalist suundumust, mida tugevdab pidev geopoliitiline ebakindlus.

Geopoliitilised tegurid ja nende mõju

Kulda on kriisiaegadel alati peetud turvaliseks varjupaigaks. Geopoliitilised sündmused, nagu sõjad, majandussanktsioonid ja poliitilised rahutused, on varem oluliselt suurendanud nõudlust kulla järele. Näiteks kulla hind tõusis Araabia kevade ajal aastatel 2010–2012 30 protsenti, mis näitab selliste ebastabiilsete olukordade otsest mõju turule. Ajalooliselt on kuld oma väärtust kriisi ajal säilitanud või isegi suurendanud, muutes selle populaarseks investeerimisvõimaluseks.

Praegused konfliktid, nagu Ukraina konflikt, on suurendanud ebakindlust turgudel ja viinud uue kullapalavikuni, eriti Ameerika Ühendriikides. Viimase kahe aasta jooksul on keskpangad üle maailma ostnud suures koguses kulda, tugevdades veelgi väärismetalli rolli ülemaailmses finantskorras. Analüütikud näevad ebakindlust ja geopoliitilisi pingeid peamiste teguritena, mis võivad kulla hinda lähitulevikus kõrgemale viia.

Šveits: väljakutsetega keskus

Vaatamata tugevale positsioonile kullakaubanduses on surve all ka Šveits. Kriitikud juhivad tähelepanu Šveitsi jõudva kulla probleemsele päritolule, mis pärineb sageli küsitavatest allikatest. Kehtivad õigusnormid nõuavad ainult viimase müüja, kuid mitte kogu tarneahela avalikustamist. Sellega seoses kasvab surve karmimaks hoolsusnõueteks, et vähendada korruptsiooni ja inimõiguste rikkumisi. Näiteks Valcambi rafineerimistehas hangib kulda Dubaist, millesse suhtutakse kriitiliselt, sest Dubait peetakse illegaalse kulla ümberlaadimispunktiks.

Rahvusvaheline üldsus jälgib neid arenguid tähelepanelikult, kuna sellised algatused nagu Swiss Better Gold püüavad toetada väikesemahulisi kaevandusi, et vähendada kullakaevandamise negatiivset mõju. Riiklik nõukogu võttis 2025. aasta märtsis vastu väärismetallide kontrollimise seaduse reformi ja see on nüüd riikide nõukogu ees, mis käsitleb Šveitsi vastutust ülemaailmses kullakaubanduses.

Kokkuvõttes on selge, et Šveits ei saa kasu mitte ainult kulla hinna järsust tõusust, vaid peab ületama ka vajalikud väljakutsed eetiliste standardite ja regulatsiooni osas, et kindlustada oma pikaajaline roll väärismetallide turul. Surve vastutustunde ja jätkusuutlike tavade järele kasvab ka järgmistel aastatel.