Kullahinna plahvatus: kuidas Šveits saab kasu globaalsest väärismetallist näljast!

Kullahinna plahvatus: kuidas Šveits saab kasu globaalsest väärismetallist näljast!

Vienna, Österreich - 30. märtsil 2025 jõudis kullahind ajaloolise kõigi aegade kõrgeimaks 3 082 dollarini (umbes 2858 eurot). See eelmisel nädalal on see peaaegu kahe protsendi kasv tingitud geopoliitilistest pingetest ja majanduslikust ebakindlusest, mis kajastuvad maailmaturgudel. Šveits saab sellest arengust kasu märkimisväärsel määral, kuna seda peetakse väärismetallide töötlemise globaalselt tunnustatud sõlmpunktiks, ehkki sellel endal pole olulisi kullamaardlaid. Šveitsi piirid läbivad kuni kaks kolmandikku kullaga kaubeldavast kullast ja siin asuvad seitsmest suurimast rafineerimistehasest, sealhulgas Metalor, Argor-Shaeus, MKS PAMP ja VALCAMBI.

Praegust olukorda kujundab ka suur nõudlus Šveitsi kulla järele Ameerika Ühendriikides, eriti pärast uute karistustariifide teadaannet Euroopa impordile. Ameerika investorid otsivad varjupaika kullas, mis loob nõudluse, mis ületab 2008. aasta finantskriisi jahutuse 19 pandeemia andmeid. Kullahinna pidev tõus alates 2000. aastast kajastab pikaajalist suundumust, mida tugevdab pidev geopoliitiline määramatus.

geopoliitilised tegurid ja nende mõju

Kulla on kriisi ajal alati ohutuks pelgupaigaks peetud. Varem on sellised geopoliitilised sündmused nagu sõjad, majandussanktsioonid ja poliitilised rahutused märkimisväärselt suurendanud nõudlust kulla järele. Näiteks kasvas Araabia kevade kuldhind aastatel 2010–2012 30 protsenti, mis illustreerib selliste ebastabiilsete olukordade otsest mõju turule. Ajalooliselt hoidis kuld kriisi ajal oma väärtust või isegi suurenenud, mis teeb sellest populaarse investeerimisvõimaluse.

Praegused konfliktid, näiteks Ukraina konflikt, on tugevdanud ebakindlust turgudel ja viinud uue kullapalavikuni, eriti Ameerika Ühendriikides. Viimase kahe aasta jooksul on keskpangad ostnud suures koguses kulda kogu maailmas, mis tugevdab veelgi väärismetalli rolli globaalsetes finantsmäärustes. Analüütikud näevad ebakindlust ja geopoliitilisi pingeid peamiste teguritena, mis võiksid lähitulevikus kullahinda tõsta.

Šveits: väljakutsetega keskus

Vaatamata oma tugevale positsioonile kuldkaubanduses, on ka Šveits surve all. Kriitikud osutavad sageli Šveitsile saabuva kulla problemaatilise päritoluga, sageli küsitavatest allikatest. Praegused õiguslikud eeskirjad nõuavad ainult viimase müüja, kuid mitte kogu tarneahela avalikustamist. Selles kontekstis kasvab rangemate kohustuste surve korruptsiooni ja inimõiguste rikkumiste vähendamiseks. Näiteks Dubaist pärit rafineerimistehase Valcambi kuld, mida peetakse kriitiliselt, kuna Dubai peetakse ebaseadusliku kulla ümbrikku.

Rahvusvaheline üldsus osaleb nendel arengutel hoolikalt, samal ajal kui sellised algatused nagu Šveitsi parem üritavad toetada väikseid kaevandusi, et vähendada kullakaevandamise negatiivseid mõjusid. Riiklik nõukogu otsustas väärismetalli kontrolli seaduse reformi 2025. aasta märtsis ja see on nüüd riikide nõukogus, mis käsitleb Šveitsi vastutust globaalses kullakaubanduses.