Venemaa jätkab julma pealetungi: tsiviilisikud on ohus!
Venemaa jätkab oma edusamme Ukrainas: praegusi arenguid iseloomustavad tsiviilohvrid, kahjud ja sõjalised liikumised.

Venemaa jätkab julma pealetungi: tsiviilisikud on ohus!
Sõjalised konfliktid süvenevad Ukrainas, eriti Sumy piirkonnas. Täna Bilopilja linnas toimunud ränkades rünnakutes hukkus tsiviilisik ja sai vigastada naine. Piirkonna elamud said mürskude tõttu märkimisväärset kahju, mis põhjustas hävingut ka teistes piirkonna kogukondades. Neid arenguid kinnitab Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kes teatas, et Venemaa on kogunud umbes 50 000 sõdurit võimalikuks tõrjumiseks piirkonda. [Kleine Zeitungi] andmetel (https://www.kleinezeitung.at/service/newsticker/aussenpolitik/19740560/russland-nahme-weitere-ortstätten-in-ukraine-ein) sai Dnipropetrovski tööstuspiirkonnas droonirünnakutes vigastada ka kolm tsiviilisikut. Rünnakutest jäi maha ka hävinud kodud ja 30 kahjustatud päikesepaneeli, mis on olulised energiavarustuse jaoks.
Olukorra muudavad veelgi keerulisemaks Venemaa kaitseministeeriumi hiljutised teated, mis teatasid 48 Ukraina lahingudrooni allatulistamisest, sealhulgas kolme Moskva piirkonna kohal. Moskvas paisati droonidest tekkinud praht Vernadski prospektil asuvale elumajale, põhjustades kahjustusi fassaadile. Kukkunud praht põhjustas Odintsovo eeslinnas kahjustusi ka sõidukile, kuid vigastada ei saanud kummalgi juhul.
Humanitaarkriis ja inimõiguste rikkumised
Süvenevad sõjalised konfliktid on Ukrainas vallandanud tõsise humanitaarkriisi. Human Rights Watchi uus raport dokumenteerib, et sõda põhjustab tsiviilelanikkonnale märkimisväärseid kannatusi ja häirib tõsiselt tsiviilelu. Vene vägesid süüdistatakse sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes, alates piinamisest kuni hukkamiste ja sunniviisiliste kadumisteni.
Rünnakud tsiviilpiirkondade ja energiataristu vastu on jätnud miljonid majapidamised elektri, vee ja kütteta. Üle 14 miljoni ukrainlase on oma kodudest lahkunud, sealhulgas umbes 6,5 miljonit riigisiseselt ümberasustatud inimest ja 5 miljonit pagulast Euroopas. Sõja esimestel aastatel dokumenteeris ÜRO vähemalt 6919 tsiviilisiku surma ja üle 11 000 haavatu. Humanitaarolukord on eriti murettekitav puuetega inimeste ja eakate elanike jaoks, kes kannatavad hävingu all.
Inimõiguste ja väljavaadete rikkumine
Lisaks on mõlema konflikti osapoole lõhkerelvade kasutamine kriitiline, kuna rünnatakse põgenemisautodes viibivaid tsiviilisikuid ja üle 2700 õppeasutuse saab tõsiselt kannatada. Teated ukrainlaste massilisest väljasaatmisest Venemaa vägede poolt heidavad murettekitavat valgust jätkuvatele inimõiguste rikkumistele. Mitmepoolsed organisatsioonid ja valitsused kogu maailmas nõuavad vastutust nende sõjakuritegude eest.
Käimasolevad võitlused ja sellest tulenevad humanitaarkriisid maalivad sünge pildi olukorrast Ukrainas, kus tsiviilisikud kannatavad eluohtlikes tingimustes.