Megapettus deepfake’iga: Austrias kahju 8,7 miljonit eurot!

Megapettus deepfake’iga: Austrias kahju 8,7 miljonit eurot!

Euroopa seisab praegu silmitsi tõsise majanduskuritegevuse vormiga, mida tuntakse tegevjuhi pettusena. Hiljuti avastatud petuskeemiga kaasneb tohutu rahaline kahju, mis ulatub kokku umbes 8,7 miljoni euroni. Petturid esinesid ettevõtete juhtidena, et kanda raha Austrias, Bulgaarias ja Slovakkias asuvatele kontodele, kasutades võltsvideokonverentse ja sügavvõltstehnoloogiat. 5min andmetel toimusid pettused ajavahemikus 14. aprill kuni 9. mai 2025.

Pettus hõlmas 17 pangatehingut, mille sihtmärgiks oli tegeliku tegevjuhi võltsitud identiteet. Väga konfidentsiaalseid ettevõtete ülevõtmisi kasutati ettekäändena finantsasutuste usalduse võitmiseks. 14. mail 2025 esitas Hollandi ettevõte kriminaalkaebuse, mis viis koostööni Austria pankade, Föderaalse Kriminaalpolitsei Ameti (FIU) rahapesu aruandluse üksuse ja rahvusvaheliste õiguskaitseasutuste vahel.

Uurimine ja rahaliste vahendite arestimine

Uurimisasutuste eduka algatuse tulemusel arestiti Austrias neljalt külmutatud kontolt ligikaudu 1,5 miljonit eurot. Reaktsioonid nendele tõsistele kuritegudele näitavad ennetusmeetmete ja rahvusvahelise koostöö tähtsust majanduskuritegevuse vastu. Föderaalse kriminaalpolitsei büroo hoiatus toob esile digitaalse identiteedivarguse ohud ja vajaduse tõhusate pettuste ennetamise strateegiate järele.

Tegevjuhi pettuse nähtus on kogu maailmas sagenenud ning selliseid olulisi tehnoloogiaid nagu sügavvõltsing kasutatakse petmiseks üha enam. Tehisintellekti kasutamine nendel pettusjuhtumitel näitab väljakutset, mis digitaalajastul ettevõtetele esitatakse. Zubit sõnul ei ole need tehnoloogiad mitte ainult äärmiselt tõhusad, vaid laiendavad oluliselt võimalike pettusjuhtumite spektrit.

Rahaline ja maine mõju

Arvestades finantsmõjusid, on organisatsioonide jaoks ülioluline välja töötada tugevad pettuste ennetamise strateegiad. Pettused ei pruugi põhjustada mitte ainult suuri rahalisi kaotusi, vaid võivad tõsiselt mõjutada ka klientide, partnerite ja investorite mainet ja usaldust ettevõtte vastu. Wirtschaftsvision andmetel võib kahjustatud maine kaasa tuua müügi vähenemise ja potentsiaalse klientide kaotuse.

Selliste riskide vastu võitlemiseks on oluline tõsta töötajate teadlikkust võimalikest pettuste liikidest ja rakendada koolituspõhiseid programme. Sisekontrollide rakendamine kahtlaste tegevuste varaseks tuvastamiseks ja teabe jagamine ettevõtete vahel võib osutuda väärtuslikeks vahenditeks selliste pettuste ohjeldamisel.

Kokkuvõttes näitab praegune tegevjuhtide pettuse juhtum Euroopas, kui oluline on kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid ja koostööd, et tugevdada pettuste avastamist ja ennetamist ettevõtetes. Ajal, mil digitaalsed identiteedid on üha enam ohus, peavad organisatsioonid jääma valvsaks ja astuma ennetavaid samme enda kaitsmiseks.