Vene hävitaja kaitseb varilaevastikku – Moskva esilinastus

Vene hävitaja kaitseb varilaevastikku – Moskva esilinastus

Kuni viimase ajani ei näidanud salajane laevastik, mis vedas üle maailma Vene naftat, otseseid sidemeid Kremliga. See aga muutus dramaatiliselt, kui Venemaa kasutas hävitaja, et kaitsta ilmselt üht tankerit, mis arvatakse olevat osa laevastikust.

Juhtum Eesti õhuruumis

Kaitseväe teatel võtsid Eesti sõjaväelased 13. mail ühendust registreerimata tankeriga Jaguar, mille Suurbritannia vallutas kuu alguses. sanktsioneeritud kontrollide läbiviimiseks. Sel hetkel lendas Eesti õhuruumis laeva lähedale Venemaa hävitaja Su-35. Lõpuks saatsid sõjaväelased tankeri Eesti vetest välja.

Venemaa uus strateegia

"See on midagi väga uut," ütles Eesti välisminister Margus Tsahkna neljapäeval NATO kohtumisel Türgis. Venemaa on nüüdseks "ametlikult loonud ühenduse niinimetatud varilaevastikuga", lisas ta. Ka Kuningliku Ühendatud Teenuste Instituudi (RUSI) vanemteadur Ed Arnold ütles: "See näib olevat põhimõtteline nihe Kremli mõtlemises."

Varjulaevastik ja selle mõjud

Hinnanguliselt sadade laevadeni kasvanud “varilaevastikul” pole Venemaaga ametlikke sidemeid ning sinna kuulub palju vanu, halvasti hooldatud laevu. Mõnel juhul on need Keskkonnakahju põhjustasid ja olid seotud kahjustustega olulistel merekaablitel Läänemere rannikul. Venemaa eitab vastutust kahju eest. Tankerid, millest paljud on läbipaistmatute omandistruktuuridega, transpordivad Venemaa naftat ekspordiks, et vältida Lääne sanktsioone, tehes end uute Moskva-vastaste sanktsioonide sihtmärgiks.

Reaktsioonid sõjalistele tegevustele

Venemaa esimene "sõjaliste tegevuste" kasutamine vastuseks majandussanktsioonidele "on tõend ohu tasemest, millega me NATO idatiival silmitsi seisame," ütles Prantsuse välisminister Jean-Noël Barrot Türgis ajakirjanikele.

Jaguari silla videokaadritel on näha Eesti ametivõimude raadioteadet, milles palutakse laeval kurssi muuta, samas kui tankeri lähedal on näha Eesti sõjaväelaevu ja lennukeid. CNN kontrollis Vene riikliku meediaväljaande RT peatoimetaja Margarita Simonjani veebis jagatud kaadrite üksikasju.

Teises stseenis möödub Vene reaktiivlennuk Su-35 varem Argenti nime all tuntud tankeri eest, selgub laeva registreerimisandmetest ja Briti valitsuse teabest. Vastuseks kutsuti NATO Eestis missioonil osalenud Portugali reaktiivlennukid F-16 kohe piirkonda Vene lennukit jälgima.

NATO reageerib Venemaa agressioonile

Reaktiivlennukid on osa NATO suurenenud kohalolekust Põhja-Euroopas pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal. RUSI juht Arnold märkis: "See, mida Kreml ilmselt üritab teha, on kasutada neid NATO riikidele surve avaldamiseks, lootuses, et teisipäeval toimunu ei häiri neid."

"NATO-s on hääli, kes ütlevad murelikult: "Kas me tõesti tahame riskida Venemaaga laiema konflikti alustamisega laeva pärast?""

Reaktsioonid NATO suuremale kohalolekule

Eestlaste jaoks on juhtum Vene lennukiga tõestuseks, et lääne sanktsioonid avaldavad mõju. Eesti kaitsevägi ütles: "Intsident näitab, et varilaevastiku seire ja sanktsioneerimine on tõhus ning seda tuleb veelgi tugevdada."

Kuigi CNN ei suutnud Jaguari registreeritud omanikku leida, ei vastanud Venemaa kaitseministeerium CNN-i kommentaaripalvele. Kreml ei ole ka varem vastanud väidetele, et ta kasutab "varilaevastikku".

NATO käivitas jaanuaris algatuse Baltic Sentry, et tugevdada oma sõjalist kohalolekut Läänemerel pärast korduvaid intsidente, kus laevad kahjustasid merealust infrastruktuuri. "Me näeme seda intsidenti vastusena Baltic Sentryle," ütles NATO pressiesindaja kolonel Martin O'Donnell CNN-ile. "Venemaa destabiliseerivad tegevused ei heiduta meid tegutsemast rahvusvahelise õiguse raames, et säilitada meresõiduohutus, -julgeolek ja -vabadus."

Uued sanktsioonid Venemaa vastu

Saksamaa kantsler Friedrich Merz teatas reedel, et uus sanktsioonide pakett võidakse potentsiaalselt vastu võtta juba teisipäeval pärast seda, kui Venemaa president Vladimir Putin ei osalenud eelmisel nädalal Türgis peetud kõnelustel Ukrainaga. Merz oli varem teatanud, et see pakett puudutab konkreetselt Venemaa "varilaevastikku", mis "töötab Läänemerel alaliselt kuni 300 laevaga".

Venemaa pidas pühapäeval võimaliku vastulöögina kinni Kreekale kuuluva naftatankeri Green Admire, kes liikus läbi Venemaa vete Eesti, Soome ja Venemaa vahel kokkulepitud kursil, avalikustas Eesti välisminister X.

CNN on võtnud kommentaari saamiseks ühendust laeva omanikega ja Venemaa välisministeeriumiga. Venemaa välisministeerium ei vastanud.

Alates eelmise aasta juunist on Eesti ametivõimud Tallinna kontrolli all olevates Läänemere vetes laevadel üle 450 kontrolli teinud. See hõlmab Läänemeri, mis on üks peamisi Venemaa väliskaubanduse kanaleid.