Mineviku gräuel: Somersetis avastatud kannibalism ja veresaun!

Mineviku gräuel: Somersetis avastatud kannibalism ja veresaun!

Herry avastused pronksiajalt: kannibalism Suurbritannias?

Arheoloogid on toonud päevavalgele šokeeriva tõde: peaaegu 4000 aastat tagasi juhtus Inglismaal Somersetis verine veresaun, mis võis inimkonna ajalugu ümber kirjutada. Vähemalt 37 inimese, sealhulgas meeste, naiste ja laste, jäänused avastati ning näitas selgeid vägivalla ja kannibalismi jälgi.

Sait, mis avastati 50 aastat tagasi, said inimjäänused, mis on varustatud lõikamis- ja hammustusjälgedega. Need julmad näidustused viitavad vägivaldsele massilisele tapmisele ja antropofaagia šokeerivale tavale - sihitud tapmisele ja inimese liha tarbimisele.

Mis avastati?

A-s Käesolev uuring uuris umbes 3000 killustatud luud, mille koopauurijad taastasid Charterhouse Warrenis 1970. aastatel. Need jäänused, mis olid aastakümneid märkamata, pärinevad kogukonnast, mis pühiti ühe laastava juhtumiga.

Luud leiti 15 -meetrise kõrgusega lubjakivi võllist ja neil oli arvukalt lõigatud märgistusi. Mõned koljud on puruks löödud ja seal on märke pea ja markeri väljavõttest. Inimhammustused, mis viitavad kannibalismile, on eriti hirmutavad.

Miks need inimesed tapeti?

Tundub, et vägivald ei ole tekkinud näljast ega ressursside puudusest. Lisaks inimjäänustele leiti ka veise luid, mis näitavad piisavat toiduvarustust. Selle aja jooksul puuduvad tõendid ressursside või kliimamuutuste kohta. Vigastused näitavad, et ohvrid tabati ja tapeti sihitud viisil.

Rick J Schulting selgitab, et sellised arheoloogilised leiud võivad laiendada meie arusaamist inimvägivallast minevikus ja olevikust. Äärmusliku jõhkruse võisid põhjustada vargused või sotsiaalsed konfliktid, mis eskaleerusid saatuslikuks kättemaksuks.

"See äärmuslik vägivald ei olnud tõenäoliselt isoleeritud juhtum," ütleb Schulting. "Ohvrite sugulased oleksid võinud otsida kättemaksu, mis oleks viinud vägivallatsükli." See näitab, et kannibalism polnud mitte ainult toidu tarbimine, vaid ka ohvrite teadlik dehumaniseerimine.

Uuring esindab Suurbritannia keerukama ja tumedama pronksiaja ühiskonna pilti, mida peeti suhteliselt rahulikuks. "Mõnikord võib meie ettekujutust muuta," ütleb Schulting.

pronksiaeg, mis umbes 2500–800 eKr. BC, seda iseloomustas metalli töötlemise, põllumajanduse ja kaubanduse edusammud. Kuid avastus näitab, et kogukonnad olid võimelised ka suureks vägivallaks, võib -olla tingitud sotsiaalsetest konfliktidest või haigustest.

Kahe lapse jäänused näitavad kahjurite infektsiooni, mis näitab, et haigused võivad pingeid suurendada.

Avastus Somersetis viskab inimajaloo pimedatele külgedele uue valguse ja palub meil pronksiaja ja inimloomuse keerukust kaaluda.