Mineviku õudused: Somersetis avastatud kannibalism ja tapatalgud!

Mineviku õudused: Somersetis avastatud kannibalism ja tapatalgud!

Pronksiöö kohutavad avastused: kannibalism Suurbritannias?

Arheoloogid on paljastanud šokeeriva tõe: peaaegu 4000 aastat tagasi toimus Inglismaal Somersetis verine veresaun, mis võis inimkonna ajaloo ümber kirjutada. Avastati vähemalt 37 inimese, sealhulgas meeste, naiste ja laste säilmed, millel on selgeid vägivalla ja kannibalismi märke.

50 aastat tagasi avastatud leiukoht sisaldab lõike- ja hammustusjälgedega inimjäänuseid. Need õudsed vihjed viitavad vägivaldsele massimõrvale ja šokeerivale antropofagia praktikale – inimliha sihipärasele tapmisele ja tarbimisele.

Mida avastati?

Ühes praegune uuring Teadlased uurisid umbes 3000 killustatud luud, mille Charterhouse Warreni speleoloogid leidsid 1970. aastatel. Aastakümneteks märkamatuks jäetud jäänused pärinevad kogukonnast, mis hävis ühe laastava juhtumiga.

Luud leiti 15 meetri sügavusest paekivišahtist ja neil on arvukalt lõikejälgi. Mõned koljud on purustatud ning on märke pea maharaiumisest ja luuüdi ekstraheerimisest. Eriti hirmutavad on inimeste hammustusjäljed, mis viitavad kannibalismile.

Miks need inimesed tapeti?

Näib, et vägivald ei tulene näljast või ressursside puudumisest. Lisaks inimjäänustele leiti ka veise luid, mis viitavad piisavale toiduvarule. Puuduvad tõendid konkurentsist ressursside pärast või kliimamuutustest sel perioodil. Vigastused näitavad, et ohvreid tabas üllatus ja nad tapeti tahtlikult.

Uuringu juhtiv autor Rick J Schulting selgitab, et sellised arheoloogilised leiud võivad laiendada meie arusaama inimvägivallast minevikus ja olevikus. Äärmusliku jõhkruse võisid vallandada vargused või sotsiaalsed konfliktid, mis kasvasid surmavateks kättemaksuteks.

"See äärmuslik vägivald ei olnud ilmselt üksikjuhtum," ütleb Schulting. "Ohvrite perekonnad võisid otsida kättemaksu, mis viis vägivallatsüklini." See viitab sellele, et kannibalism ei olnud lihtsalt toitmine, vaid ohvrite tahtlik dehumaniseerimine.

Uuring esitab pildi keerulisemast ja süngemast pronksiaegsest ühiskonnast Suurbritannias, mida peeti suhteliselt rahumeelseks. "Mõnikord võib üksainus sait meie arusaama muuta," ütleb Schulting.

Pronksiaeg, mis kestis umbes 2500–800 eKr. Ajavahemik kestis aastani 2000 eKr ja seda iseloomustasid edusammud metallitöötlemises, põllumajanduses ja kaubanduses. Kuid avastus näitab, et kogukonnad olid võimelised ka ulatuslikuks vägivallaks, võib-olla sotsiaalse konflikti või haiguspuhangute tõttu.

Kahe lapse säilmed näitavad katku nakatumist, mis viitab sellele, et haigus võib pingeid suurendada.

Ajalooliselt on kannibalismi kohta teateid, kuid mitte laialt levinud normina. Euroopas on kannibalismi tõendeid leitud vähem kui 10 protsendist arheoloogilistest paikadest, mis on sageli seotud konkreetsete rituaalide või ellujäämisolukordadega.

Somersetis tehtud avastus heidab uut valgust inimkonna ajaloo tumedatele külgedele ja kutsub meid uuesti läbi mõtlema pronksiaja ja inimloomuse keerukusest.