Telegram: tegevjuht arreteeriti huvipakkuvaid fakte Messengeri rakenduse kohta
Telegram: tegevjuht arreteeriti huvipakkuvaid fakte Messengeri rakenduse kohta
Eelmisel nädalavahetusel Prantsusmaal Telegrami tegevjuhi Pavel Durovi arreteerimine kolisid tähelepanu keskpunkti populaarse sõnumiteenuse ja selle salapäraste asutajad.
vahistamise taust
Venemaal sündinud Durov arreteeriti laupäeval Pariisi Bourgeti lennujaamas vahistamismääruse alusel, mis on seotud Telegramis sisu modereerimise puudumisega. Prantsuse prokuröri Laure Beccuau sõnul on väidete hulka kuuluvad, et tema platvorm on toetanud pettureid, rahapesu, narkodiilereid ja laiendanud laste pornograafilist sisu. Beccuau lisas, et Durovit süüdistati seoses uurimisega seotud teabe või dokumentide esitamises.
Durov
õiguslik seisundKolmapäeval teatasid Prantsuse prokurörid, et Durov on ametlikult uurimise all ja et Prantsusmaa ei tohiks lahkuda. See ei tähenda automaatselt Prantsuse õigussüsteemis süüd, vaid esindab järgmist sammu tõsises ametlikus uurimisel. Ta peab jääma riigis kohtuliku järelevalve all, sissemaksega 5,56 miljonit dollarit ja ta on kohustatud ilmuma kaks korda nädalas politseijaoskonda.
kriitika ja arutelu
Durovi vahistamine on käivitanud arutelu sõnavabaduse ja vastutuse üle ebaseadusliku sisu eest Internetis. Venemaa parlamendiliige Maria Buttina, kes mõisteti 2019. aastal USA spionaažis süüdi ja küüditatud Venemaale, kirjeldas tegevjuhti pühapäeval kui "poliitvangi". Prantsuse president Emmanuel Macron selgitas aga ajakirjas , et Durov pole mingil viisil poliitiline otsus". Macron rõhutas, et vahistamine viidi läbi käimasoleva kohtu uurimise osana.
Mis on telegramm?
Telegram on krüptitud sõnumside teenus, mille asutasid 2013. aastal Durov ja tema vend Nikolai. Rakenduses on nüüd rohkem kui 950 miljonit kasutajat ja see on üks enim kasutatud sõnumside platvorme kogu maailmas. Platvorm on kujunenud oluliseks suhtlusvahendiks paljudes riikides, kus kasutajatel on igapäevased vestlused, fotod ja dokumendid ja levitavad valitsuse sõnumeid.
platvormi eelised ja riskid
Kuna vestlused on rakenduses krüptitud, on õiguskaitseasutused - ja Telegram ise - vähe teavet selle kohta, mida kasutajad postitavad. See privaatsus Hattelegram on teinud olulise suhtlusvahendi riikides, kus sõnavabadus on piiratud, näiteks Venemaa, Iraan ja India. Rakendus on muutunud populaarseks ka Ukrainas, kus sellest on saanud oluline vahend uudiste levitamiseks sõja ja õhurünnakute hoiatuste kohta.
Kuid need samad kaitsemeetmed on viinud ka narkodiilerite, rahapesurite ja äärmuslaste, sealhulgas valgete supremašistide ja terrorirühmituste teenimiseni, nagu IS, populaarne.
vaieldav teenus
Lisaks kurjategijate ja äärmuslaste kasutamisele pidi Telegram õigustama ka nende rolli tõttu suurtes konfliktides ja poliitilistes sündmustes, samuti keeldumise tõttu loobuda krüpteerimiskohustusest. Venemaa üritas 2018. aastal Telegrami keelustada, kuna ettevõte keeldus riigi turvateenuste osutamisest riigi turvateenustele. Durov keeldus vastu võtmast keelu, mis lõpuks 2020. aastal tühistati.
Pavel Durov
Durov, Telegrami miljardi -dollari asutaja ja tegevjuht, sündis Nõukogude Liidus 1984. aastal. Ta näitas juba varakult matemaatika ja programmeerimise annet. 2006. aastal asutas ta sotsiaalmeedia lehe Vkontakte ja sai tuntuks kui "Venemaa Mark Zuckerberg". Pärast konflikti Venemaa valitsusega lahkus ta riigist 2014. aastal ja alustas Telegrami. Täna elab Durov Dubais, kus Telegrami peakorter on ja tal on ka Prantsuse kodakondsus.
Lisaks oma rollile Telegramis on Durov kujunenud veebipõhiseks isiksuseks, mis jagab ja osutab tema reiside piltidele, et see on viimase 15 aasta jooksul sperma annetuste kaudu tekitanud üle 100 lapse.
Kommentare (0)