ELi plaanid avamere varjupaigalaagrite loomiseks ebaõnnestuvad pärast kohtuotsust

ELi plaanid avamere varjupaigalaagrite loomiseks ebaõnnestuvad pärast kohtuotsust

Euroopa ühendamine seisab silmitsi uute väljakutsetega, eriti seoses varjupaigapraktikatega. Euroopa Kohtu (ECJ) hiljutine otsus on märkimisväärselt tagasi lükanud mõne riigi ambitsioonikad plaanid võtta kasutusele Itaalia vastuoluline mudel asüülitaotlejate üleviimiseks ülemere väljasaatmiskeskustesse.

Euroopa Kohtu otsus ja selle tagajärjed

Reedel otsustas Euroopa Kohus, et kuigi Itaalia võib jätkata oma rajatiste kasutamist Albaania linnades Shengjinis ja Gjaderis, tuleb varjupaigataotlejate üleandmise tingimusi rangemalt kontrollida. Eesmärk on tagada, et varjupaigataotlejaid ei saadetaks tagasi ohtlikesse olukordadesse nende päritoluriigis.

Mis teeb päritoluriigi turvaliseks?

Kohus selgitas, et päritoluriiki saab pidada "turvaliseks" ainult siis, kui selle suhtes on kohaldatud "tõhusat kohtulikku kontrolli". Samuti peab see olema tõendatavalt ohutu kõigile elanikkonnarühmadele, sealhulgas haavatavatele või marginaliseeritud rühmadele.

Mõju ELi tulevastele varjupaigamäärustele

Eeldatakse, et sellel otsusel on märkimisväärne mõju ELi uutele varjupaigaeeskirjadele, mis peaksid jõustuma järgmise aasta juunis. Need eeskirjad on loodud selleks, et võimaldada liikmesriikidel koostada oma "turvaliste" riikide nimekirjad, et kiirendada varjupaigamenetluse ja tellida see allhanke korras.

Turvaliste päritoluriikide nimekirja kriitika

ELi enda nimekiri, mis on mõeldud juhendina, sisaldab selliseid riike nagu Bangladesh, Colombia, Egiptus, India, Kosovo, Maroko ja Tuneesia. Inimõigusaktivistid hoiatavad aga, et need riigid ei ole kõigile elanikele turvalised. Amnesty Internationali andmetel peetakse turvaliseks riike, kust rahuldatakse 20% või vähem rahvusvahelise kaitse taotlusi. See aga eirab tõsiasja, et kuni 20% nendest riikidest pärit taotlejatest tunnistatakse põgenikeks, mis seab kahtluse alla julgeolekuolukorra nendes riikides.

Inimõiguste rikkumised

Euroopa Kohtu otsus põhineb kahe Bangladeshi varjupaigataotleja taotlusel, kes peeti kinni Albaanias ja väitsid, et Bangladeshi naasmine oleks ohtlik. See toimub ajal, mil mitmed Euroopa riigid näitavad üles huvi oma väljasaatmisprogrammide väljatöötamise vastu, mis sarnanevad Itaalia-Albaania mudeliga.

Itaalia mudeli maksumus ja tõhusus

Kui mõned riigid näevad partnerlust, mis investeerib miljoneid väljasaatmiskeskuste ja "tagasipöördumise keskuste" loomisse ELi-välises riigis, eduka lähenemisviisi näitena, siis hiljutises Bari ülikooli uuringus leiti, et Itaalia mudel on seni maksma läinud üle 74,2 miljoni euro (umbes 86 miljonit dollarit). Uuring nimetas mudelit "kõige kulukamaks, ebainimlikuks ja kasutumaks vahendiks Itaalia rändepoliitika ajaloos".

Itaalia valitsuse kriitika

Itaalia peaminister, paremäärmusliku partei liige Giorgia Meloni kritiseeris otsust kui lühinägelikkust ja ütles, et see nõrgestab jõupingutusi massilise illegaalse immigratsiooni vastu võitlemisel ja riigipiiride kaitsmisel. Ta rõhutas, et see areng peaks puudutama kõiki, sealhulgas poliitilisi jõude, kes on otsusega rahul, kuna see piirab veelgi valitsuste ja parlamentide niigi piiratud võimalusi rände reguleerimiseks ja haldamiseks.

Varjupaigataotlejate saatus Albaanias

Itaalia küüditamiskeskustes Albaanias ootab oma tulevikku ligi kümmekond inimest turvaliseks peetud riikidest, nagu Egiptus ja Bangladesh. See näitab hästi põhjendatud ja õiglase rändepoliitika kiireloomulisust Euroopas.