Gelsenkirchenis pussitati surnuks naine: õudus laste silme ees!

Gelsenkirchenis pussitati surnuks naine: õudus laste silme ees!

Esseni piirkonnakohtus algas protsess 31-aastase rumeenlasest isa üle, kes väidetavalt tappis 12. juulil 2022 Gelsenkirchenis oma 20-aastase naise 20 noahoobiga. Julm tegu leidis aset nende laste, sealhulgas kaheksakuuse ja kolmeaastase poja silme all. Kohtualune rõhutas oma kaitsja poolt ette loetud avalduses, et on "kõigi meie elud julmalt hävitanud" ja ütles, et ei mäleta sündmusi, kuid ei eitanud oma vastutust. Kohtuistungil valdasid kostjat pisarahood ja ta ei teinud isiklikke ütlusi.

Riigiprokuratuur oletab, et tragöödia vallandajaks oli vaidlus naise eelseisva lahkumineku üle. Teadete kohaselt ei võtnud süüdistatav abikaasa kavatsust lahku minna ja ründas teda julmalt, kui naine juba maas oli. Enne kuritegu olid mõlemad sageli vägivaldselt tülitsenud, mis viis abielus füüsiliste vaidlusteni. Murettekitav on see, et pärast kuritegu põgenes kohtualune autoga Belgia poole ja jättis oma lapsed korterisse.

Konfliktid ja perekondlik taust

Kohtuprotsessiga seotud olukord ei mõjutanud mitte ainult lähisugulasi, vaid mobiliseeris ka suuremat sugulaste võrgustikku. Kohtuotsuse tegemisel osales arvukalt pereliikmeid Kosovost ja Kurdistanist. Nad kogunesid kohtu ette, mistõttu tekkisid ohtlikud vaidlused, mis tuli politseiametnikel kiiresti laiali ajada. Riigiprokuratuur uurib ka võimalikke kättemaksutegusid seoses perekondadevaheliste konfliktidega.

See tragöödia on osa murettekitavast trendist, sest Saksamaal kogeb iga päev koduvägivalda üle 700 inimese. Ainuüksi 2023. aastal registreeriti 256 276 perevägivalla ohvrit, mis on 6,5% rohkem kui aasta varem. Föderaalpereminister Lisa Paus tõi välja, et lähisuhtevägivalla tõttu sureb naine ülepäeviti. Suurem osa ohvritest, ligikaudu 70,5%, on naised, samas kui üle 80% kurjategijatest on mehed. See rõhutab tungivat vajadust võtta meetmeid koduvägivalla vastu võitlemiseks.

Poliitilised meetmed ja abipakkumised

Föderaalvalitsus on juba astunud samme vägivallaohvrite toetamiseks. Vägivallakaitseseadusesse plaanitakse sisse viia plaanilised täiendused, sealhulgas vägivallatsejatele kohustuslik vägivallavastane koolitus. Sellega seoses valmistatakse ette ka vägivalla leevendamise seadust, mille eesmärk on tagada kannatanutele juurdepääs kaitsele ja nõustamisele. Hädaabinumbrid, nagu 110 otsese ohu korral, ja abitelefonid, nagu „Naistevastane vägivald” (116 016), pakuvad kannatanutele madala lävega tuge.

Karistusprotsessi on oodata 2024. aasta mai alguses ning ühiskond ootab murega ja lootusega, et sellistest tragöödiatest võetakse õppetunnid ning et kannatanud naised ja lapsed saavad vajalikku tuge.