80-aastane kihutab Vöcklabrucki lähistel A1-l valesõitjana 25 kilomeetrit!
80-aastane mees sõitis A1-l 25 kilomeetrit valejuhina. Politsei ja teadusuuringud uurivad põhjuseid ja ennetusmeetmeid.
80-aastane kihutab Vöcklabrucki lähistel A1-l valesõitjana 25 kilomeetrit!
Laupäeva õhtul sattus Vöcklabrucki linnaosas Westautobahnil (A1) valele teele sõitnud 80-aastane mees. Tema kummitussõit ulatus üle 25 kilomeetri Viini poole ja tekitas teistes liiklejates suurt elevust. Paljud juhid teatasid mehest politsei hädaabinumbril, kui nägid teda vales suunas sõitmas, mis viis ohtlike kõrvalepõiklemiseni. Ühel neist manöövritest põrkas 80-aastane mees kokku teise sõidukiga, kuid nii tema kui ka teise auto 54-aastane juht jäid õnneks vigastamata. Politsei suutis lõpuks umbes pooleteise kilomeetri kaugusel õnnetuspaigast kiirrajal mehe peatada.
Kummitussõidu taust on nii hirmutav kui ka ebaselge. Politsei teatel vaatas juht mööda mahasõitu, pööras Regau juures ümber ja sõitis seejärel tagasi kiirteele vales suunas. Vanem mees ei osanud endale selgitada, miks ta sellise ohtliku otsuse tegi, mis võib olla seotud vanemate juhtide seas sagedasemate segadusseisunditega.
Väljakutsed ja lahendused
Kindlustusandjate üldliidu (GDV) praegune uuring uuris vales suunas sõitmise põhjuseid ja näitab murettekitavaid suundumusi. Anonüümsete andmete analüüs näitab, et umbes 50% valesti sõitvatest juhtidest on vanemad kui 65 aastat. Üle 40% on üle 75-aastased ja 10% on üle 85-aastased. See viitab sellele, et märkimisväärne osa neist sõidukijuhtidest võib kannatada dementsuse või sarnaste segaduste all. Saksamaal kasutatakse segastes kohtades väljapääsude planeerimisel juba kontrollnimekirja, et selliseid juhtumeid vähendada.
Transpordiplaneerijad ja teadlased tegelevad selle teemaga intensiivselt ning otsivad tehnilisi ja planeerimislahendusi. Austrias on kiirteede mahasõitudel suured kollased hoiatussildid, mis viitavad valesti sõitmise ohule. Lisaks arendavad Saarlandi ülikooli tudengid süsteeme, mis suudavad infrapunaandureid kasutades tuvastada vales suunas liikuvaid juhte. Belgias kaalutakse kaamerate kasutuselevõttu, mis tuvastaksid valesti sõitnud juhid ja paneksid tööle hoiatustuled.
Ennetusmeetmete tähtsus
Emeriitpsühholoog Berthold Färber rõhutab, et valel teel sõitjate kiirem hoiatamine on liiklusohutuse suurendamiseks hädavajalik. Siegfried Brockmann viitab ka sellele, et kaasas olevad sõidud võiksid pakkuda vanematele juhtidele väärtuslikku tuge, selle asemel, et neid sõidukeeluga silmitsi seista. Need meetmed võivad aidata edendada arusaamist ja vältida selliseid õnnetusi, nagu 80-aastase mehega juhtus.
Kaasaegsete navigatsioonisüsteemide, selgete hoiatusmärkide ja intelligentsete autode kombinatsioon võib oluliselt suurendada liiklusohutust, et vältida edasist valesti sõitmist. Bayerischer Rundfunk on juba teatanud, et jätkab liiklusohutuse parandamiseks aktiivselt valel teel sõitjate hoiatamist liiklusraadios.
80-aastase traagiline valel teel sõitmine näitab selgelt, kui oluline on võtta asjakohaseid meetmeid, et tegeleda vanemate juhtide ees seisvate kasvavate väljakutsetega.