Ajamuutus: EL on kellade tuleviku osas endiselt lõhestunud!

Ajamuutus: EL on kellade tuleviku osas endiselt lõhestunud!

26. oktoobril 2025 tähistas Euroopas üleminekut talveajale kella 3 hommikul kella 2 peale keeramine. See EL-is aastaid vastuoluline olnud ajamuutus on ajalooliste juurtega, mis ulatuvad Esimese maailmasõjani, mil see algselt energia säästmise eesmärgil kasutusele võeti. Hiljem, eriti 1970. aastatel naftakriisi tõttu, võeti paljudes Euroopa riikides püsivalt kasutusele suveaeg. See määrus standardiseeriti kogu ELis 1996. aastal, kusjuures üleminekukuupäev määrati märtsi viimasele pühapäevale ja lähtestati oktoobri viimasele pühapäevale 5min.at.

Arutelu keskseks teemaks on ka selle praktika mõju tervisele. Kronobioloogid juhivad tähelepanu, et sagedased suve- ja tavaaja muutused häirivad paljude inimeste loomulikku unerütmi. Uuringud, näiteks USA uuring, näitavad, et sellistel muutustel võib olla tervisele negatiivne mõju, sealhulgas südameatakkide sagedus ja haiglaravi sagenemine pärast ajamuutust. Uneuurijad soovitavad pidada talve tervisele vähem kahjulikuks ja veeta palju aega õues, et paremini kohaneda tagesschau.de.

Tervisekoormus ja sotsiaalne mõju

Ajamuutuse mõjud tervisele on mitmekesised ja väärivad erilist tähelepanu. Erinevate uuringute põhjal on selgunud, et suveajale üleminek on seotud töö- ja liiklusõnnetuste arvu suurenemisega. See on oluline terviseriski tegur. Sotsiaalse jet lag nähtus, mille puhul sisemine bioloogiline kell kaldub kõrvale välisajast, tekitab probleeme paljudele inimestele. Vaatamata tervislikele puudustele eelistavad mõned suveaega, sest see lubab päevavalgusega pikemaid õhtuid. Stanfordi ülikooli teadlased on avastanud tagesschau.de muu hulgas rasvumise ja insultide vähendamisel.

Arutelu ajamuutuse kaotamise üle elavdas hiljuti Hispaania peaminister Pedro Sanchez, kes soovib töötada lõpliku lahenduse nimel. Siiski pole EL-i riikide vahel endiselt üksmeelt, kas tavaajaks tuleks lugeda suve- või talveaega. 2018. aasta uuring näitas, et 84 protsenti ELi kodanikest on kellaaja muutmise vastu 5min.at.

Rahvusvaheline võrdlus näitab ka mitmesuguseid regulatsioone. Sellised riigid nagu Jaapan, Hiina ja India ei ole ajamuudatusi rakendanud, samas kui Ukraina on kellaaja muutmisest 2024. aastal juba loobunud ja soovib naasta standardaja juurde. Samuti ei ole Island kunagi kasutusele võtnud suveaega [spiegel.de](https://www.spiegel.de/forschung/zeitumstellung-auf-winterzeit-vor-oder-zuruec k-und-wann-wird-das-endlich-abgeschafft-alle-infos-a-197654ed-82e5-45ef-9170-4dcd2752f86e).

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et diskussioon ajamuutuse üle jätkub ja peab arvestama nii terviseaspekte kui ka piirkondlikult erinevaid eelistusi. Lõppkokkuvõttes võib lähitulevikus sündida terviklik kokkulepe püsiva ajaregulatsiooni kohta, mis keskendub nii kodanike heaolule kui ka praktilistele kaalutlustele.