Trump jättis Ukraina sõja lõpetamise tähtaja mööda

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Donald Trump pidas Ukraina sõja lõpetamise tähtajast mööda. Vaatamata tema kinnitustele jääb ebaselgeks, kuidas ta kavatseb konflikti lahendada. Millised on järgmised sammud?

Trump jättis Ukraina sõja lõpetamise tähtaja mööda

President Donald Trump on määranud oma tähtaja selle täitmiseks Sõda Ukrainas jäi vahele.

Trumpi ebarealistlikud lubadused

Keegi ei uskunud tegelikult, et Trump suudab kolm aastat kestnud konflikti 24 tunni jooksul lõpetada, nagu ta oli kandidaadina korduvalt vihjanud. Isegi tema uus erisaadik Ukrainas on palunud lahenduse leidmiseks 100 päeva aega.

Rahustrateegia puudumine

Kuigi tähtaeg on möödas ja Trumpi ametisseastumise pidustustel räägiti konfliktist vähe, on selge, kui raske on uuel presidendil Ukrainas lahingute lõpetamine olla. Seni pole ta teinud avalikke katseid rahu vahendada.

Trumpi prioriteedid

Prioriteetide nimekirjas, mis Trumpil enda ajal on Inauguratsioonikõne Ukrainat ei mainitud. Ehkki Trump kuulutas, et ta on "rahutooja", ei võetud konkreetseid kohustusi Ameerika toetamiseks Kiievile.

Vestlused Putiniga

Praegu näib, et Trumpi esimene töökorraldus on vestlus Venemaa kolleegi Vladimir Putiniga, keda ta kuulutas esmaspäeval kui "Venemaa hävitamise" eest vastutavat.

Venemaa kriitika

"Ta ei saa olla põnevil, asjad ei lähe tema jaoks hästi," ütles Trump pikal allkirjastamistseremoonial. See oli haruldane Venemaa presidendi kriitikahetk. "Venemaa on suurem, neil on rohkem sõdureid kaotada, kuid te ei saa sellist riiki juhtida."

Läbirääkimiste tulevik

Küsimusele, kui kaua sõda võib kesta, vastas Trump, et saab teada alles pärast Venemaa liidriga rääkimist: "Ma pean rääkima president Putiniga. Peame välja mõtlema, mis edasi saab." Trump on andnud oma abilistele ülesandeks peagi Putiniga telefonikõne kokku leppida, kusjuures vestluse üks eesmärke on planeerida lähikuudel silmast silma kohtumine Ukraina sõja lõpetamiseks.

Bideni lähenemisviisist eemaldumine

Nende kahe mehe vahelised kõnelused tähendaksid märkimisväärset katkestust endise presidendi Joe Bideni lähenemisest, kes ei rääkinud Putiniga peaaegu kolm aastat, sest tema arvates ei aita kõnelused konflikti lahendada.

Trump tahab tegutseda otse

Trump näeb seda teisiti. Lähedase inimese sõnul on tema mõtlemine just see, mida vaja: otsest dialoogi Putiniga lahenduse leidmiseks. "Kuidas kurat sa leiad sellest jamast väljapääsu, kui sa ei räägi?" kirjeldas inimene Trumpi lähenemist.

Ebaselged lahendused

Milline see lahendus täpselt välja näha võiks, on ebaselge, kuigi ametnikud tunnistavad eraviisiliselt, et see nõuab peaaegu kindlasti Ukrainalt järeleandmisi.

Rahvusvaheline tugi

"President ütles kampaania ajal, et ta tahab, et suremine lõppeks," ütles USA uus välisminister Marco Rubio teisipäeval NBC-le antud intervjuus. "Ta tahab, et hävitamine lõppeks. Ma arvan, et see on kõigi huvides. Kas see saab olema lihtne? Kas see saab olema keeruline? Muidugi, sest kumbki pool peab millestki loobuma."

Rekonstrueerimise rahastamine

Kuigi pole selge, mil määral kavatseb Trump jätkata Bideni administratsiooni strateegiat varustada Ukrainale relvi ja luureandmeid, peale Ukraina NATO liikmelisuse tagasilükkamise, pole ta teinud ühtegi avaldust julgeolekugarantiide kohta, millega Ukraina president Volodõmõr Zelenski võiks nõustuda.

Mure Trumpi keskendumise pärast

Zelensky väljendas oma sõnavõtus muret Trumpi konflikti seotuse pärast ja soovitas Euroopa riikidel muutuda aktiivsemaks. Ukraina liider märkis, et kuigi USA on Euroopa jaoks "vältimatu" liitlane, ei pruugi suhe olla täiesti vastastikune.

Euroopa vastutus

"Kas president Trump üldse märkab Euroopat?" küsis Zelenskyj maailma majandusfoorumil Davosis esinedes. "Kas ta peab NATOt vajalikuks ja austab EL institutsioone?"

"Euroopa ei saa endale lubada oma liitlastest mahajäämist," lisas Zelensky, rõhutades, et Euroopa peab "õppima ennast täielikult kaitsma", et "maailm ei saaks endale lubada selle ignoreerimist". Samuti kutsus Ukraina liider Euroopa riike üles seisma koos, et astuda vastu Venemaa ja Iraani ohtudele, märkides, et ükski Euroopa riik ei saa seista üksi Venemaa vastu.

"See ei ole olukord, kus üks riik suudab end üksi kindlustada. See seisneb selles, et me kõik koos seisame ja omame tähendust," sõnas ta.

Catherine Nichollsi (CNN) aruanne on lisatud.