Surmav rünnak Sumyle: Ukraina kogeb uuesti terrorit Venemaa poolt
Venemaa rünnak Sumy piirkonnale nõuab ühe elu; Fookuses Ukraina reaktsioon ja julgeolekupoliitika.

Surmav rünnak Sumyle: Ukraina kogeb uuesti terrorit Venemaa poolt
Venemaa halastamatul rünnakul Kirde-Ukraina Sumy piirkonnale on olnud traagilised tagajärjed. Putywyli küla äärealale suunatud rünnakus hukkus üks inimene. Vigastatute hulgas on üheksa-aastane laps, nagu kinnitas piirkonna sõjaväekuberner Oleh Grygorov Telegrami vahendusel. Lisaks rünnakule Sumõs teatati ka droonirünnakust Kagu-Ukraina Zaporižžja linnale. Seal sai vigastada vähemalt 15 inimest, kellest neli tuli haiglasse viia. Piirkonna sõjaväevalitsuse juht Ivan Fedorov jagas murettekitavaid fotosid hävinud elumajadest.
Olukord Ukrainas muutub hullemaks venelaste massiliste droonirünnakute tõttu, kes vastupidiselt alanud otseläbirääkimistele sihivad jätkuvalt tsiviilelanikkonda. tagesschau.de andmetel teatasid Ukraina õhujõud suurimast droonirünnakust alates sõja algusest. Kokku teatati 273 Venemaa lendavast objektist; eelmine rekord oli 267 droonilööki veebruaris. See massiline kasutuselevõtt näitab, et Venemaa agressiivne taktika jätkub lakkamatult, kuna üha enam arutatakse vajadust relvarahu järele Ukrainas.
Poliitilised reaktsioonid ja julgeolekugarantiid
Bundestagi Euroopa Komitee esimees Anton Hofreiter ütles praegust olukorda silmas pidades, et arutelu Lääne julgeolekujõudude üle Ukrainas juhitakse valest otsast. Ta rõhutas vajadust tugevate julgeolekutagatiste järele Ukrainale, sealhulgas relvarahu korral Saksa vägede varustamiseks. Ukraina juhtkond president Volodymyr Zelenskyj järgib selget joont: relvarahu saab aktsepteerida ainult siis, kui Venemaa nõrgeneb.
President Zelenski ise tunnistab tungivat vajadust laiendada Ukraina õhutõrjet, et tagada õhuülemvõim Venemaa droonide ja rakettide jätkuvate ohtude kontekstis. Samuti rõhutab ta, et ka Ukraina peab oma õhutõrjesüsteemid välja töötama, et tagada oma õhuruumi pikaajaline turvalisus.
Humanitaarmõjud ja rahvusvahelised reaktsioonid
Nende rünnakute humanitaarmõju on laastav. Hersonis teatas abilinnapea Natalia Tšornienka, et kõik Korabeli linnaosa kõrghooned said kannatada ja kannatada said veel sadu hooneid. Surve Venemaale kõnelustel edu saavutamiseks kasvab. USA välisminister Marco Rubio vihjas võimalikele uutele sanktsioonidele, kui edusamme ei toimu ning EL kavatseb kokku panna uue sanktsioonipaketi.
Vaatamata käimasolevatele kõnelustele relvarahu üle on olukord endiselt pingeline. President Zelenskit võtab Roomas vastu ka äsja valitud paavst Leo XIV, kes pooldab konflikti rahumeelset lahendust ja tuletab meelde Ukraina pakilisi humanitaarvajadusi.