SPÖ mees Sidl hoiatab: 2040. aasta kliimaeesmärk on ohus!

SPÖ mees Sidl hoiatab: 2040. aasta kliimaeesmärk on ohus!

11. septembril 2025 kommenteeris SPÖ Euroopa Parlamendi saadik Günther Sidl Euroopa Liidu olulisi kliimaeesmärke, eelkõige 2040. aastaks seatud eesmärki. Sidli sõnul on see eesmärk oluline verstapost kliimaneutraalse Euroopa saavutamisel 2050. aastaks. Ta hoiatab, et vahe-eesmärke ei tohi kliimamuutustega pikaajalist ohtu seada. Oma sõnavõtus rõhutab ta, et kliimaneutraalsust on võimalik saavutada vaid samm-sammulise protsessiga. Austria valitsus on oma valitsusprogrammis selgelt pühendunud kliimaneutraalsusele aastaks 2040.

Sidl kutsub keskkonnaministrit üles propageerima Brüsselis ambitsioonikat kliimapoliitikat. Ta soovib, et sellesse protsessi kaasataks ka kodanikke, et mitte kedagi maha jätta. Selline lähenemine on eriti asjakohane, kuna Austria soovib kompenseerida oma heitkoguseid 2040. aastaks ja kõik allesjäänud heitkogused, mida pole vähendatud, tuleks kompenseerida süsiniku salvestamise kaudu.

Kliimaeesmärgid rahvusvaheliste lepingute kontekstis

2016. aastal jõustunud rahvusvaheline Pariisi kokkulepe annab üldise raamistiku kliimakriisiga võitlemiseks. See seab kõikidele osariikidele siduvad eesmärgid, mille pikaajaline eesmärk on piirata globaalset temperatuuritõusu maksimaalselt 2 kraadini Celsiuse järgi. Täiendavad jõupingutused peaksid tagama, et eesmärki 1,5 kraadi Celsiuse järgi ei ületataks. Euroopa Ülemkogu taotleb ka eesmärki, et 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid enam ei eraldataks, ülejäänud heitkogused kompenseeritakse looduslike ja tehniliste neeldajate abil. Austria on seaduslikult võtnud endale kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 2005. aastaga võrreldes 48 protsenti.

2011. aasta kliimakaitseseaduse osana loodi siseriiklik õiguslik raamistik, mis on meede heitkoguste ülemmääradest kinnipidamiseks. Sellel seadusel põhinev meetmete pakett rakendati 2018. aastaks. Siddle selgitab edasist planeerimist aastani 2029, mis hõlmab kliimaneutraalsust 2040. aastaks.

ELi kliimaeesmärgid ja nende väljakutsed

EL esitas hiljuti uue vahe-eesmärgi kliimakahjulike gaaside vähendamiseks, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid 2040. aastaks 90 protsenti võrreldes 1990. aastaga. See on osa paketist „Fit for 55”, mis võeti kasutusele 2021. aasta suvel. Need suunised põhinevad ELi kliimanõuandla teaduslikel soovitustel ja on mõeldud Pariisi kliimakokkuleppe suuniste toetamiseks. EL kavatseb selle eesmärgi ÜRO-le esitada suve lõpus.

Siiski on ettepaneku osas Euroopa Parlamendis ja liikmesriikides lahkarvamusi. Sellised riigid nagu Prantsusmaa, Itaalia ja Poola tekitavad muret. Nõukogu eesistujariik Taani toetab põhimõtteliselt kliimaeesmärki, kuid rõhutab, et kliima- ja majandushuvide vaheline tasakaal on vajalik. See küsimus võib tuua kaasa täiendavaid arutelusid, eelkõige seoses Euroopa Parlamendi valimistele järgnenud poliitiliste muutustega.

Kliimauuringud osutavad äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemisele, mida kliimamuutus intensiivistab. Brüsselis täheldati rekordtemperatuuri kuni 37 kraadi, mis rõhutab kliimaeesmärkide saavutamise kiireloomulisust. Kuigi 80% ELi kodanikest tajub kliimamuutust tõsise probleemina ja toetab kliimaneutraalset tulevikku, on oluline, et poliitikakujundajad täidaksid oma kohustusi ja juhiksid vajalikke aktiivseid muutusi.