Schnedlitz paljastab: Sajad miljonid eurod valitsusvälistele organisatsioonidele ilma kontrollita!

Schnedlitz paljastab: Sajad miljonid eurod valitsusvälistele organisatsioonidele ilma kontrollita!

25. augustil 2025 saabusid Austriasse esimesed vastused parlamendi küsimustele maksete kohta valitsusvälistele organisatsioonidele. FPÖ peasekretär Michael Schnedlitz väljendas muret ilmselt varjatud annetuste pärast tema enda parteidele ja sellega seotud organisatsioonidele. Viimase viie aastaga on märgatavalt kasvanud rahastussummad, mis ulatuvad mitmesaja miljoni euroni, samal ajal hoiab elanikkond kokkuhoidu. Üheks näiteks on Roheliste Erakonnakool FREDA, mis sai 2023. aastal sotsiaalministeeriumilt kaks makset kursuse “Poliitilised läbirääkimised” eest.

Nende kulude eest vastutab poliitiliselt sotsiaalminister Johannes Rauch rohelistest. Schnedlitz kutsub üles läbipaistvusele ja kritiseerib võimalikku raha raiskamist. Ministeeriumitele teabepäringud olid aga keerulised: vaja oli üle 700 üksikpäringu, kuna ministeeriumid ei soovinud anda teavet vabaühendustele tehtud maksete kohta. Vaatamata valitsuse väitele, et mõistet "vabaühendus" seaduslikult ei eksisteeri, kasutas sotsiaalminister Schumann seda mõistet oma vastustes, kuid keeldus andmast teavet teiste rahastatavate vabaühenduste kohta. Schnedlitz rõhutab, et foorivalitsus püüab aktiivselt läbipaistvust takistada.

Korruptsioon ja ELi rahastamine

Paralleelselt Austrias toimuvaga arutletakse vabaühenduste rahastamise üle Euroopa tasandil. Korruptsiooniskandaal 2022. aastal on sellel arutelul otsustavalt mõjutanud. Euroopa Kontrollikoda kritiseeris oma aruandes läbipaistmatust EList valitsusvälistele organisatsioonidele laekuvate vahendite osas. Aastatel 2021–2023 anti vabaühendustele üle seitsme miljardi euro sellistes valdkondades nagu ühtekuuluvus, teadusuuringud, ränne ja keskkond. Euroopa Kontrollikoja liige Laima Andrikienė rõhutab, et valitsusväliste organisatsioonide rahastamine on sageli läbipaistmatu ja puudub vajalik kontroll tagamaks, et rahastatud organisatsioonid austavad ELi väärtusi.

Euroopa Parlamendis käib tuline arutelu vabaühenduste raha eraldamise üle. EPP fraktsioon, kuhu kuuluvad ka CDU ja CSU, kritiseerib vahendite eraldamist. Monika Hohlmeier CSU-st teatas lobitegevuse tegevustoetustest ja võimalikest õigusriigi rikkumistest mõne vabaühenduse poolt. Hohlmeier rõhutab, et EL-i vahendeid ei tohi kasutada õigusriigi õõnestamiseks. Mõned parlamendiliikmed kardavad ka, et konservatiivsed jõud võivad kodanikuühiskonna kaasamist tagasi lükata, samas kui Daniel Freund rohelistest räägib koordineeritud kampaaniast kodanikuühiskonna vastu.

Euroopa Komisjoni roll

Süüdistustega seisab silmitsi ka Euroopa Komisjon. Euroopa Kontrollikoda leidis, et valitsusväliste organisatsioonide rahastamine kujutab täidesaatva võimu jaoks maineriski. Uurimine ei tuvastanud ühtegi ELi väärtuste rikkumist, kuid läbivaatus piirdus vaid 90 lepingu valimiga. Eelarvevolinik Piotr Serafin tunnistas, et mõned lepingud olid sobimatud ja nõudsid valitsusvälistelt organisatsioonidelt lobitööd. Komisjon kavatseb ajakohastada valitsusväliste organisatsioonide õiguslikku määratlust ja võtta kasutusele täiustatud finantsläbipaistvuse süsteem.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et nii Austrias kui ka ELi tasandil tõstatavad valitsusväliste organisatsioonide rahastamise ja sellega seotud läbipaistvuse küsimused jätkuvalt keerulisi ja vastuolulisi küsimusi. Surve valitsustele ja institutsioonidele avaliku raha kasutamise osas suurema selguse andmiseks kasvab. See tõstatab üliolulise küsimuse, kuidas säilitada vabaühenduste terviklikkus ja sõltumatus üha enam politiseeruval maastikul.