Tahtjate koalitsioon: samm rahu poole Ukraina konfliktis?

Tahtjate koalitsioon: samm rahu poole Ukraina konfliktis?

24. novembril 2025 arutab videokonverentsil Ukraina sõja arenguid umbes 30 peamiselt Euroopa riigist koosnev ühendus "Wahtlike koalitsioon". Teisipäeva pärastlõunaks kavandatud kohtumise eesmärk on hinnata pühapäeval Genfis peetud kõneluste tulemusi. Nendel läbirääkimistel võtsid osa USA, Ukraina ja mitme Euroopa riigi delegatsioonid, keskendudes USA välja pakutud 28-punktilisele sõja lõpetamise plaanile. Nagu Kleine Zeitung teatab, on arutelude käigus leitud, et plaan, mis arvestab Moskva peamiste nõudmistega, toob kaasa nii edusamme kui ka väljakutseid.

Friedrich Merz väljendas läbirääkimiste suhtes skeptilisust ega oota sel nädalal läbimurret. Ta kirjeldas protsessi kui vaevarikast ja ootab vaid väikest edu. Merz rõhutas ka, et Ukrainat ei tohi sundida tegema ühepoolseid territoriaalseid järeleandmisi, kuna Ukraina huvid on ka Euroopa huvid. Samal ajal hindavad EL-i riigipead ja valitsusjuhid Luandas toimuva EL-Aafrika tippkohtumise kõrval Genfis peetud kõneluste tulemusi. Samuti otsitakse võimalusi kohandada USA presidendi Donald Trumpi vastuolulist 28-punktilist plaani, mille ettepanekute hulgas on muuhulgas Ukraina sõjaväe vähendamine ja Ukraina NATO-ga liitumise tagasilükkamine, teatab taz.

Ukraina seisukoht ja rahvusvahelised reaktsioonid

Ukraina president Volodõmõr Zelenski rääkis telefoni teel mitme Euroopa liidriga ja kiitis diplomaatilisi jõupingutusi pärast Genfi kõnelusi. Soome president Alexander Stubb suhtus USA plaani läbirääkimistesse positiivselt, kuid ettevaatlikult ning rääkis edusammudest, kuid sellega kaasnevad suured lahendamata probleemid. Erilist tähelepanu pälvis Prantsuse välisministri Jean-Noel Barrot’ avaldus, kes nimetas kõnelusi konstruktiivseks ja kasulikuks.

Sõja tegelikkus on aga endiselt murettekitav: Venemaa rünnakud Ukrainale jätkusid, eriti Harkivis, kus hukkus neli ja sai vigastada 13 inimest. Ukraina õhujõudude õhurünnak teatas 162 ründedroonist, mille Venemaa ühe öö jooksul tulistas. Vastuseks olukorrale on Rumeenia aktiveerinud hävitajad, et tõrjuda Venemaa droonirünnakute oht piiri lähedal asuvatele tsiviil- ja sadamataristutele.

Väljavaade ja edasised arengud

Praegused kõnelused näitavad, et USA ja Euroopa toetavad Ukraina positsiooni, mis taotleb oma territoriaalse terviklikkuse täielikku taastamist. Venemaa seevastu lükkab tagasi igasugused territoriaalsed järeleandmised ning nõuab Ukraina täielikku "demilitariseerimist" ja "denatsifitseerimist". Nagu Tagesschau teatab, on USA Trumpi ajal oma seisukohti muutnud ja nõuab kiiret relvarahu. Eeldatavasti nõutakse Ukrainalt järeleandmisi, et vältida territooriumi kaotamist. 6. märtsil on juba kavandatud ELi eriline tippkohtumine, et selgitada lahendamata küsimusi Ukraina ja Euroopa julgeoleku toetamise kohta.