Euroopa Komisjon kaitseb end süüdistuste eest: ei mingeid salajasi vabaühenduste tehinguid!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Euroopa Komisjon kaitseb end väidete eest salajases lobitöös valitsusväliste organisatsioonidega ja rõhutab oma läbipaistvust raha eraldamisel.

Die EU-Kommission wehrt sich gegen Vorwürfe geheimen Lobbyings mit NGOs und betont ihre Transparenz in der Finanzvergabe.
Euroopa Komisjon kaitseb end väidete eest salajases lobitöös valitsusväliste organisatsioonidega ja rõhutab oma läbipaistvust raha eraldamisel.

Euroopa Komisjon kaitseb end süüdistuste eest: ei mingeid salajasi vabaühenduste tehinguid!

Euroopa Komisjon on praegu kriitika all pärast seda, kui ilmusid teated salatehingute kohta keskkonnaalaste valitsusväliste organisatsioonidega. Welt am Sonntagi avaldatud meediaraportid väidavad, et Euroopa Komisjon on rahastanud keskkonnarühmitusi Saksa ettevõtete vastu suunatud kampaaniate läbiviimiseks. Komisjoni pressiesindaja lükkas need väited kindlalt ümber ja rõhutas, et komisjoni ja vabaühenduste vahel ei ole salalepinguid. Lisaks on kogu teave ELi vahendite ja nende saajate kohta avalikult kättesaadav finantsläbipaistvussüsteemi veebisaidil. See teatab väljendada.

Süüdistused Euroopa Komisjoni vastu pole uued. Sarnaseid teemasid arutati intensiivselt juba veebruaris Euroopa Parlamendis. Eelkõige kardetakse, et mõningaid vabaühendusi, näiteks organisatsiooni ClientEarth, on rahastatud ettevõtete vastu suunatud kampaaniate ja kohtuasjade korraldamiseks. Kriitika keskmes on EL Komisjoni ja ClientEarthi vaheline 2022. aastast sõlmitud salaleping, mis tagas MTÜ-le 350 000 euro suuruse tasu söe järkjärgulise toetuse eest. Seda teeb päevauudised kinnitatud.

Läbipaistvus ja kontroll

Ka Euroopa Kontrollikoda on väljendanud muret, eelkõige seoses ELi raha eraldamisega valitsusvälistele organisatsioonidele. 8. aprillil 2025 avaldatud raportis kritiseeritakse läbipaistmatuse puudumist finantseerimistegevuses. Komisjon ei avalikustanud lobitegevust õigesti ja puudus kontroll selle üle, kas valitsusvälised organisatsioonid rahastavad ELi väärtusi. Aastatel 2021–2023 said ELis üle 12 000 valitsusvälise organisatsiooni kokku 7,4 miljardit eurot, millest 4,8 miljardit tuli Euroopa Komisjonilt. Need arvud illustreerivad antava rahalise toetuse suurust Euroopa uudistetuba näidatakse.

Lisaks on Euroopa Parlamendi murede kohaselt mõned valitsusvälised organisatsioonid kasutanud ELi toetusi radikaalsete projektide jaoks. CSU europarlamendi saadik Monika Hohlmeier on esitanud selge nõudmise, et EL-i vahendeid ei tohi kasutada õigusriigi õõnestamiseks. EL-i Komisjon vastas sellele, avaldades uued rahalise abi andmise juhised: edaspidi ei rahastata enam tegevusi, mida võiks mõista suunatud lobitööna.

Futuristlikud muutused ja nõudmised

Arutelu vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse üle toidavad veelgi üleskutsed rangemaks reguleerimiseks. Euroopa Parlamendi saadik Alexander Bernhuber ja teised, näiteks Lena Schilling rohelistest, nõuavad selgeid kriteeriume valitsusväliste organisatsioonide lepingute sõlmimisel ja maksimaalset läbipaistvust, sealhulgas tööstus- ja põllumajanduslobide puhul. Roman Haider FPÖ-st kritiseerib avaliku rahaga ümberkäimist nii vabaühendustele kui ka teistele lobigruppidele.

Euroopa Komisjon kinnitab jätkuvalt, et soovib edendada läbipaistvust. Siiski jääb üle oodata, milliseid meetmeid lõpuks rakendatakse, et suurendada usaldust ELi rahastamistavade vastu ja leevendada muret võimalike kuritarvituste pärast.