ULM kriisis: majandus nõrgeneb - ettevõtted muretsevad tuleviku pärast!

ULM kriisis: majandus nõrgeneb - ettevõtted muretsevad tuleviku pärast!

ULM -i piirkonnas on murettekitav suundumus: kaubandus- ja tööstuskoda (IHK) ULM kinnitab, et majanduslik olukord on tõsine. Pärast aastatepikkust tõusu teatab IHK esimest korda pärast Corona kriisi, et rohkem ettevõtteid on seal hästi ja see räägib majandustulemuste üldisest nõrkusest. Majandusminister Robert Habeck (Greens) esitas kolmapäeval Berliinis prognoosi, mis ennustab majanduse toodangu langust sel aastal 0,2 protsenti, mis näitab võimalikku teise süvendi aastat.

Eriti väikesed ettevõtted kannatavad müügi langemise surve all. ULMi kesklinnas asuva kinkepoe "Hea siit" omanik Hendrik Mächler teatab statsionaarses äritegevuses 4,5 protsenti vähenemisest. Kuna kingituste ostmine pole tööstuse kolmandatele osapooltele üldiselt vajalik, näeb ta endiselt oma kliente majandusest mõjutatud: "Inimesed säästavad kõigepealt," selgitab Mächler.

Kas kauplemine ja tööstus on piiridega?

Edasimüüjate meelepaha on mõistetav. Ligikaudu 85 protsenti tema müügist on kõrvaldatud ja see muudab ta teiste jaemüüjatega võrreldes optimistlikuks. Paljudel tema kolleegidel on drastiline langus ja surve jaemüügile on selgelt märgatav. Ettevõtte kliendiäri on Mächleri ​​jaoks paremini kui eelmisel aastal, kuid IHK ULMi andmetel näidatakse jaemüügi üldist meeleolu.

Metallitöötluse tööstuse esindaja Julian Utzi kogemused on sarnased. Ta räägib eelmise aastaga võrreldes ühe protsendi langusest. Sellised probleemid nagu suurenevad materiaalsed kulud ja püsiv intressipöördumine kasvavad tööstusele. IHK president Jan Stefan Roell mainib sisenõudluse negatiivset arengut, mis aitab kaasa ekspordi vähenemisele. Tema ettevõte pidi uute jätkusuutlikkuse aruandluse rakendamisse ka suuri investeeringuid tegema, mis loob täiendavaid koormusi.

rasked ajad Ulm

IHK ULM juhib tähelepanu sellele, et 50 protsenti küsitletud ettevõtetest kaebab sel sügisel müügi üle. Need on murettekitavad numbrid, mis näitavad, et majanduslik olukord võib veelgi pingutada. Paljud ettevõtted ootavad olukorras täiendavat halvenemist. Eriti silmatorkav on see, et 36 protsenti ettevõtetest kavatseb isegi oma tööjõudu vähendada. See uudis on vastupidiselt ettevõtete püüdlustele hoida viimastel aastatel kõiki olemasolevaid töötajaid.

IHK nimetab kvalifitseeritud töötajate puudust üheks suurimaks väljakutseks. 2035. aastaks võis ULM -i piirkonnas puududa umbes 23 600 spetsialisti, kes takistab majanduskasvu. "Ebakindlus on majanduse jaoks halvim," selgitab Roell, lisades, et viiendik ettevõtetest eelistab välismaal investeeringuid, mis toob kodumaise majanduse jaoks täiendavaid negatiivseid impulsse.

Valitsus on drastiliselt parandanud oma majandusprognoosid allapoole ega paku lähikuudel paranemist. Majandusliku toodangu langus võib osutuda sügavaks väljakutseks, mis koormab tugevalt nii kaubandust kui ka tööstust. IHK ULM hoiatab olemasolevate probleemide kiiret lahendust, et tagada piirkonna jätkusuutlik majandusareng.

ULM-i majanduse praeguste arengute kohta lisateabe saamiseks ulatusliku aruandluse kohta Vaade.