Netanyahu vahistamismäärus kontrollib Westensi pühendumust rahvusvahelisele õigusele

Netanyahu vahistamismäärus kontrollib Westensi pühendumust rahvusvahelisele õigusele

Rahvusvahelise õiguse ulatus ja usaldusväärsus on praegu nii madal, kui see pole olnud aastate jooksul. Paljud valitsused ignoreerivad vahistamismäärusi mõnes väga profileeritud juhtumis, mis on toodud Rahvusvahelisele kriminaalkohtusse (ICC).

Vahistamismääruste taust

Viimase 18 kuu jooksul on Haagis asuv kohus

Netanyahu ja sõjakuriteod

Netanyahu on esimene lääne liitlase juhend, mida süüdistatakse Ischhi sõja kuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes. Iisrael on kaebuse esitanud ja palunud kohtult vahistamismenetluse peatamisest. Vahepeal on mitmed võimsad rahvad otsustanud vahistamismäärusi mitte jõustada, samas kui teised on need avalikult tagasi lükanud.

rahvusvahelise üldsuse reaktsioonid

Prantsuse reaktsioon oli kohtukohtule võib -olla kõige kahjulikum. Pariis toetas tungivalt Putini vahistamismäärust ja pärast Netanyahu vastu vahistamismääruse väljaandmist kinnitas tema "pikaajaline pühendumus rahvusvahelisele õiglusele". Kuid vaid mõni päev hiljem muutis Prantsuse välisministeerium oma suhtumist ja teatas, et Iisraeli peaminister võib olla vahistamise suhtes immuunne, kuna Iisrael ei olnud kohus.

Kriitikud väidavad, et need reaktsioonid näitavad, et on kaks erinevat määrust: üks lääne traditsiooniliste liitlaste jaoks ja teine ​​selle vaenlaste jaoks.

arreteerimise kohustus

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu asutamisleping on kohustatud vahistama 124 allkirjastatavat osariiki Netanyahu ja Gallant, ütles advokaadiuudiste toimetaja James Joseph. "See on üha ebakindlamaks, kas riigid täidavad selle kohustuse," ütles ta CNN -ile. "Riigid ei saa väita edu rahvusvahelises kriminaalõiguses, kui nad pole nõus säilitama kõigi asjaosaliste õigusi."

rahvusvaheline surve riikidele

Netanyahu juhtum oli vaid viimane löök kohtu autoriteedi vastu. Septembris sõitis Putin Mongooliasse, ilma et peaksite tagajärgi kartma. Hoolimata Rooma põhikirja allkirjastamisest-2002. aasta kohtukohtu alustatud lepingust sai Venemaa president punase vaibaga.

lahkarvamused ELis

Netanyahu ja Gallant'i vastu vahistamismäärused tagasid lääneriikide segareaktsioonid, mis illustreerib erimeelsusi liitlaste suhtes kõrgema klassi süüdistustega tegelemisel.

EL on siis Josep Borrell, et vahistamismäärused olid "siduvad" ja neid tuleks rakendada. Iirimaa, Kanada ja Holland olid nõus. Saksamaa seevastu pidas tagasi ja rõhutas, et "ainulaadne suhe ja suur vastutus Iisraeli ees". Edasised sammud on võimalikud ainult siis, kui Saksamaa Netanyahu visiit on ette nähtud.

positsioonide ja rahvusvaheliste seaduste muutmine

USA kriitika ja selle roll

Ameerika Ühendriigid, kes pole kunagi kohtuga liitunud ja teinud kokkuleppeid umbes 100 riigiga, et vältida ameeriklaste vahistamist, keda kohus süüdistab, mõistis hukka Iisraeli giidide suhtes vahistamismäärused.

Iisraeli vahistamismääruste pakkumise administratsiooni kriitika oli sama rõhutatud kui nende toetus Putini vahistamismääruse osas. Vahistamismääruse väljaandmise kohaselt ütles president Joe Biden, et see oli "väga tugev märk ... ta pani selgelt toime sõjakuriteod".

Prantsusmaa ootamatu muutus kursusele

Prantsusmaa ajakohastatud ametikohal ütles välisministeerium sõnumis: "Prantsusmaa kavatseb jätkata tihedat koostööd peaminister Netanyahu ja teiste Iisraeli ametivõimudega, et saavutada Lähis -Ida kõigi jaoks rahu ja turvalisus." Äkiline muutus muidugi saabus pärast seda, kui iisraellased olid selgeks teinud, et neil oli prantsuse roll .sidebar { width: 300px; min-width:300px; position: sticky; top: 0; align-self: flex-start; } .contentwrapper { display: flex ; gap: 20px; overflow-wrap: anywhere; } @media (max-width:768px){ .contentwrapper { flex-direction: column; } .sidebar{display:none;} } .sidebar_sharing { display: flex; justify-content: space-between; } .sidebar_sharing a { background-color: #e6e6e6; padding: 5px 10px; margin: 0; font-size: .95rem; transform: none; border-radius: 5px; display: inline-block; text-decoration: none; color:#333; display: inline-flex; justify-content: space-between; } .sidebar_sharing a:hover { background-color: #333; color:#fff; } .sidebar_box { padding: 15px; margin-bottom: 20px; box-shadow: 0 2px 5px rgba(0, 0, 0, .1); border-radius: 5px; margin-top: 20px; } a.social__item { color: black; } .translate-dropdown { background-color: #e6e6e6; padding: 5px 10px; margin: 0; font-size: .8em; transform: none; border-radius: 5px; display: inline-block; text-decoration: none; color: #333; margin-bottom: 8px; } .translate-dropdown { position: relative; display: inline-flex; align-items: center; width: 100%; justify-content: space-between; height: 36px; } .translate-dropdown label { margin-right: 10px; color: #000; font-size: .95rem; } .article-meta { gap:0 !important; } .author-label, .modified-label, .published-label, modified-label { font-weight: 300 !important; } .date_autor_sidebar { background-color: #e6e6e6; padding: 5px 10px; margin: 0; font-size: .8em; transform: none; border-radius: 5px; text-decoration: none; color: #333; display: flex; justify-content: space-between; margin-bottom: 8px; } .sidebar_autor { background: #333; border-radius: 4px; color: #fff; padding: 0px 5px; font-size: .95rem; } time.sidebar_time, .translateSelectlabel, sidebar_time { margin-top: 2px; color:#000; font-style:normal; font-size:.95rem; } .sidebar_updated_time { background-color: #e6e6e6; padding: 5px 10px; margin: 0; font-size: .8em; transform: none; border-radius: 5px; text-decoration: none; color: #333; display: flex; justify-content: space-between; margin-bottom: 8px; } time.sidebar_updated_time_inner { background: #333; border-radius: 4px; color: #fff;; padding: 2px 6px; } .translate-dropdown .translate { color: #fff; !important; background-color: #333; } .translate-dropdown .translate:hover { color: #fff; !important; background-color: #b20e10 !important; } .share-button svg, .translate-dropdown .translate svg { fill: #fff; } span.modified-label { margin-top: 2px; color: #000; font-size: .95rem; font-weight: normal !important; } .ad_sidebar{ padding:0; border: none; } .ad_leaderboard { margin-top: 10px; margin-bottom: 10px; } .pdf_sidebar:hover { background: #b20e10; } span.sidebar_time { font-size: .95rem; margin-top: 3px; color: #000; } table.wp-block-table { white-space: normal; } input {padding: 8px;width: 200px;border: 1px solid #ddd;border-radius: 5px;} .comments { margin-top: 30px; } .comments ul { list-style: none; padding: 0; } .comments li { border-bottom: 1px solid #ddd; padding: 10px 0; } .comment-form { margin-top: 15px; display: flex; flex-direction: column; gap: 10px; } .comment-form textarea { width: 100%; padding: 8px; border: 1px solid #ddd; border-radius: 5px;} .comment-form button { align-self: flex-start; background: #333; color:#fff; border:0; padding:8px 15px; border-radius:5px; cursor:pointer; } .comment-form button:hover { background: #b20e10; }