Täiskasvanute kaitse seaduse kriitika: puuetega inimeste nõukogu hoiatab riskide eest!

Täiskasvanute kaitse seaduse kriitika: puuetega inimeste nõukogu hoiatab riskide eest!

Austrias arutatakse 2025. aasta eelarve kaasseaduse osana täiskasvanute kaitse seaduse muudatusi, mis on leidnud märkimisväärset vastupanu. Austria puuetega inimeste nõukogu on selgelt sõna võtnud nende kavandatavate kohanduste vastu, kuna need võivad potentsiaalselt ohustada inimõiguste kaitset. Austria puuetega inimeste nõukogu president Klaus Widl juhib tähelepanu vajadusele vältida täiskasvanute kaitse seaduse kiirustamist, et mitte seada ohtu 2. täiskasvanute kaitse seadusega saavutatud edusamme.

Kavandatavate seadusandlike muudatuste põhipunktid hõlmavad muuhulgas täiskasvanute kohtuliku esindatuse pikendamise tähtaja pikendamist kolmelt aastalt viiele aastale. Lisaks tuleks otsustada uuendamisprotsessis kohustusliku kliiringu väljajätmine. Eelnõusse kuulub ka võimalus, et täisealiste esindajatena saab kasutada advokaate ja notareid. Puuetega inimeste nõukogu peab neid muudatusi vastuvõetamatuks, kuna need seavad kahtluse alla puuetega inimeste õigused.

Nõuded ja hindamisprotsess

Puuetega inimeste nõukogu kutsub justiitsminister dr Anna Sporrerit üles jätma eelnõust välja kaks konkreetset punkti: pikendamise tähtaja pikendamine (ABGB paragrahv 246) ja kohustusliku kliiringu väljajätmine (AußStrG paragrahv 128). Widl rõhutab, et puuetega inimestele peab olema tagatud inimõiguste kaitse, mille seavad kavandatavad kärped tõsiselt kahtluse alla.

Oluline on ka see, et 2024. aasta suvest on täiskasvanute kaitse seaduse hindamisega tegelenud justiitsministeeriumi töörühm. Seetõttu on kavandatav muudatus otseses vastuolus selle töörühma tulemustega. Sellega seoses noomiti Austriat paljudes valdkondades ÜRO puuetega inimeste õiguste ekspertide komitee viimase riigiülevaate käigus 2023. aasta augustis, samas kui 2. täiskasvanute kaitse seadust tõsteti positiivselt esile.

Rahvusvaheline kontekst ja inimõigused

Arutelu täiskasvanute kaitse seaduse üle Austrias toimub ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (UN-BRK) taustal. Selle konventsiooni eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada inimõigusi ja põhivabadusi ligikaudu 1 miljardile puuetega inimesele kogu maailmas. Saksamaal ratifitseeriti ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni 24. veebruaril 2009 ja jõustus 26. märtsil 2009, mis tõi kaasa paradigma muutuse puuetega inimeste poliitikas ja puuetega inimeste inimõiguste tunnustamise.

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis täpsustatakse õigusi, nagu juurdepääs haridusele, töömaailmale ja kultuurielule, ning reguleeritakse osalemist erinevates eluvaldkondades. Osalisriigid on kohustatud esitama korrapäraselt aruandeid nende õiguste rakendamise seisu kohta ja peavad konventsiooni aktiivselt rakendama. See kohustus näitab vajadust igakülgse kaitse järele diskrimineerimise ja tõrjumise vastu, mida võivad Austrias ohustada täiskasvanute kaitse seaduse kavandatavad muudatused.

Täiskasvanute kaitse seaduse reformide teema illustreerib seadusandlike meetmete üliolulist rolli inimõiguste kaitsmisel ja osutab selle probleemi rahvusvahelisele iseloomule, nagu rõhutab ka Saksamaa Inimõiguste Instituut. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kokkulepitud eesmärk on jätkuvalt see, et kõigil puuetega inimestel oleks võrdne ja täielik juurdepääs oma õigustele ning vajalikud kaitsemehhanismid oleksid paigas.

Järgmisi samme silmas pidades on näha, kuidas kujuneb õiguslik olukord ning kas poliitiliste otsustajate ja puuetega inimeste õiguste liikumise esindajate vahel tekib dialoog.