Vägivald kaubanduskeskustes kasvab drastiliselt: 75% vägivallatsejatest on migrandid!

Vägivald kaubanduskeskustes kasvab drastiliselt: 75% vägivallatsejatest on migrandid!

Turvaolukord Saksamaa kaubanduskeskustes on 2024. aastal oluliselt halvenenud. Vastavalt aruandele express.at Kokku registreeriti 18 276 süütegu, mis on 32 protsenti rohkem kui aasta varem. Need murettekitavad numbrid toovad esile ohud, millega kliendid ja töötajad nendes keskkondades praegu silmitsi seisavad.

Eriti murettekitav on sisserändaja taustaga toimepanijate suur osakaal, mis 2024. aastal oli 75 protsenti, pärast 2023. aastal registreeriti neid 73 protsenti. Süütegude hulgas on väga erinevaid vägivallategusid, sealhulgas 2905 juhtumit, kus kasutati nuga või tööriistu, mis on 11 protsenti rohkem. Narkootikumide tarvitamisest teatati 1389 juhul, mis on dramaatiline kasv 45 protsenti. Vägivald jätab palju vigastada; Vigastada sai 235 inimest, sealhulgas turvatöötajad, töötajad ja külastajad, mis on 25 protsenti rohkem.

Erinevad kuritegevuse vormid

Kuritegevuse kasv on mitmekülgne ja hõlmab pommiähvardusi ja sularahaautomaatide plahvatusi. 2024. aastal dokumenteeriti 46 pommiähvardust ja 11 sularahaautomaadi plahvatust. Tavalised on ka vandalism, jõuguvägivald ja seksuaalne rünnak retail-news.de teatatud. Registreeriti 945 vandalismi, 611 grupivägivalla ja 105 seksuaalse ahistamise juhtumit. Üldiselt oli ostu- ja jaemüügiparkides potentsiaalne risk, mis tekitas külastajate ja töötajate seas ebakindlust.

Ka kaubanduskeskuste turvakulud on suurenenud kuritegevuse kasvu tõttu. 2024. aastal kasvasid need 21 protsenti, kokku 41 miljoni euroni. Nende kasvavate kuludega silmitsi seistes võtavad paljud turvaettevõtted kasutusele meetmeid, näiteks kasutavad oma töötajatele torkekindlaid veste. Vaatamata intsidentide suurele arvule on ülemaailmse turva- ja ohutuskeskuse (GCSP) andmetel siiski tõsise rünnaku tõenäosus suhteliselt väike.

Kaubandusliit ja omavalitsuste julgeolek

Saksamaa Kaubandusliit (HDE) nõuab märgatavaid tagajärgi 2024. aastal ligi kolm miljardit eurot majanduslikku kahju tekitanud poevarguste vastu. See arv on 20 protsenti suurem kui aasta varem. Kuritegevuse statistika andmed näitavad aga teatatud poevarguste mõningast vähenemist, mis viitab probleemile, et hinnangute kohaselt jääb kuni 98 protsenti kuritegudest teatamata. Selline olukord kutsub esile diskussioonid sotsiaalse ennetuse, linnaplaneerimise ja kaubanduspoliitika tõhusama sidumise vajaduse üle.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et jätkuvalt suur intsidentide arv ja kasvav surve turvaressurssidele on Saksamaa kaubanduskeskuste jaoks tõsine väljakutse. 2025. aasta arengud näitavad juba esialgset tagasisidet, mis viitab olukorra edasisele halvenemisele. Arutelu julgeoleku, rände rolli ja siselinnade üle jääb aktuaalseks ning seda algatasid ka poliitilised häälekandjad, nagu näiteks kantsler Friedrich Merz.