EKP alandab taas baasintressimäära: mida see teie laenude jaoks tähendab?

EKP alandab taas baasintressimäära: mida see teie laenude jaoks tähendab?

5. juunil 2025 alandas Euroopa Keskpank (EKP) baasintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra 2 protsendini. Tegemist on kaheksanda järjestikuse intressimäära alandamisega alates 2024. aasta juunist ning sellel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed laenuvõtjatele ja hoiustajatele. EKP president Christine Lagarde põhjendas seda meedet inflatsioonimäära langusega, mis oli mais vaid 1,9 protsenti ja jääb seega alla soovitud 2 protsendi eesmärgi. Intressimäära alandamine toob eelkõige kaasa muutuva intressimääraga laenude igakuiste osamaksete vähenemise, mis võib leevendada paljude majapidamiste koormust.

Intressimäära alandamise mõjud on aga erinevad. Kuigi laenuvõtjad saavad kasu soodsatest tingimustest, peavad hoiustajad ootama oma säästude intresside langust. Parim praegu saadaolev säästuintress on 2,2 protsenti üheaastaste kohustuste puhul. Ekspertidel on tulevase intressipoliitika osas erinevad arvamused. Gunter Deuber Raiffeisen Researchist loodab intressimäärade murdumist järgmisel EKP koosolekul juulis ning prognoosib aasta lõpuks baasintressimääraks 1,5–2 protsenti. Tomasz Wieladek T. Rowe Price'ist näeb aga vajadust veelgi vähendada, võib-olla 1,25 protsendini. PGIM Fixed Income liitub kooriga ja ootab intressimäärade langetamist, kuid selge majanduslanguse korral vaid alla 1 protsendi.

Inflatsiooni dünaamika ja tarbijakäitumine

Euroala inflatsiooni langus võib aga viia ka selleni, et EKP korrigeerib intressipoliitikat. Tarbijad teatavad igapäevaelu märgatavast kasvust, samas kui inflatsiooniootused tõusevad. Suured jaemüüjad, nagu Lidl ja Aldi, on juba teatanud hinnalangetustest vastuseks elukalliduse tõusule. Lidl nimetab seda kõigi aegade suurimaks hinnaalanduseks ja alandab 500 kauba hinda kuni 35 protsenti. Aldi kavandab sarnaseid meetmeid 1000 kauba jaoks, samas kui teised ketid, nagu Edeka ja REWE, võtavad samuti meetmeid.

Mais langes euroala üldine inflatsioon 1,9 protsendini, kuid toiduainete hinnad on endiselt probleemiks. Need kasvavad jätkuvalt, piima, vorsti ja šokolaadi inflatsioon on üle 3 protsendi. Puuviljade, köögiviljade, kala, liha ja linnuliha inflatsioonimäär on isegi üle 4 protsendi. Saksamaal on inflatsioonimäär 2,1 protsenti, mis on veidi üle euroala keskmise. Kolmandik elanikkonnast tunneb end ohustatuna reservide puudumise pärast ja on mures tulevaste hinnakõikumiste pärast.

Turu reaktsioonid ja majandustingimused

Inflatsiooni alanemisele aitavad kaasa ka madalamad energia- ja toorainehinnad ning impordihinnad, mis langesid aprillis 1,7 protsenti. Tarbijad ütlevad, et nad ei tunne hindades olulist leevendust. Kasvavad inflatsiooniootused viitavad usalduse puudumisele EKP vastu. Paljud kodanikud ootavad järgmise 12 kuu jooksul hinnatõusu 3,1 protsenti, mis on üle aasta kõrgeim väärtus.

Praegustel intressimäärade arengutel on otsene mõju ka finantsotsustele. Eksperdid soovitavad võrrelda laenupakkumisi ja esitada lühiajalisi laenutaotlusi, et saada kasu madalatest intressimääradest. Need aspektid on eriti olulised hoonete rahastamisel, kuna laenusummad on suured ja tähtajad pikad. Intressimäärade langedes peaksid tarbijad oma investeerimisstrateegiad uuesti läbi vaatama, et mitte jääda ilma vähem soodsatest pakkumistest.

Eeldatavasti jätkab EKP intressimäärade langetamise kaalumist. Lähikuude rahapoliitika kvaliteet võib oluliselt sõltuda sellest, kui kiiresti kogevad tarbijad inflatsioonist märgatavat leevendust.

Lisateabe saamiseks külastage aadressi 5min, [Tagesschau](https://www.tagesschau.de/wirtschaft/konleitzintur/html-1 ja Finanztip.