Föderaalvalimised Saksamaal: need on olulised küsimused

Muski sekkumine kutsus esile riikliku arutelu selle üle, kuidas Saksamaa oma 20. sajandi ajalooga tegeleb. Kantsler nimetas Muski toetust paremäärmuslikele poliitikutele Euroopas "vastikuks".

AfD jaoks uus hingamine?

AfD näib olevat valmis võtma Saksamaa poliitikas märkimisväärse koha, kuna küsitlused näitavad, et sellest võib saada riigi suuruselt teine ​​poliitiline rühmitus – esimene paremäärmusliku partei jaoks pärast natside ajastut. Valimiskampaania keskmes on kaks keskset teemat: massiimmigratsiooni ohjeldamine ja raskustes oleva majanduse stabiliseerimine.

Kes on peamised kandidaadid kantsleri kohale?

Friedrich Merz

Friedrich Merz Kristlik-Demokraatlikust Liidust (CDU), endise kantsleri Angela Merkeli parteist, on selle konkursi pikaaegne favoriit. Liit, mis koosneb CDU-st ja selle Baieri sõsarpartei CSU-st, küsitleb regulaarselt üle 30% ning näib, et tema saatuseks on saada Saksamaa suurimaks parteiks ja võtta tagasi poliitiline juhtpositsioon.

CDU ajab oluliselt agressiivsemat immigratsioonipoliitikat kui Merkeli avatud piiride ajastul. Kampaania viimastel nädalatel keskendus Merz tugevalt immigratsioonile. Teda süüdistati AfD-ga koostöö võimaldamises.

Jaanuaris tekitas ta üleriigilist pahameelt, kui tahtis Bundestagis algatada seadusandlikke meetmeid immigratsioonikontrolli karmistamiseks. Kuigi ta ei suutnud lõpuks siduvat seadust vastu võtta, murdis see Saksamaa poliitikas kaua kehtinud tabu ja tõi mitmes linnas kaasa massilised protestid.

Veebruaris parteikonverentsil antud intervjuus kordas Merz aga, et koostöö AfD-ga ei tule kõne allagi. "Nad seisavad vastu kõigele, mis me oleme ja mida me Saksamaa Liitvabariigis ehitame. Selle parteiga koostööd ei tehta," ütles ta.

Merz ei ole Saksa poliitikas uustulnuk, vaid läbis poliitikuna teise ringi. Ta oli aastatel 1989–1994 Saksamaa Euroopa Parlamendi liige ja seejärel Bundestagi liige kuni 2009. aastani. Pärast poliitilist karjääri töötas ta ettevõtete juristina ja kuulus paljudes nõukogudes, sealhulgas investeerimishiiglases BlackRockis. Nüüd esindab ta oma kodulinna Brilonit ja on laialt tuntud piloodikoolitusega miljonärina.

Alice Weidel

AfD kantseleikandidaat, tema kaasesimees Alice Weidel, esindab ranget immigratsioonivastast poliitikat. AfD oli 2024. aastal edukas, tõustes Tüüringi suurimaks parteiks ja saavutades teise koha ka teistel piirkondlikel valimistel.

Uuringud näitavad, et see populaarsus ulatub ka riiklikule tasandile. Pärast uute valimiste väljakuulutamist on partei jäänud 20% kanti ja pole pärast seda peaaegu ühtegi häält kaotanud.

Suurel AfD miitingul, kus Musk video vahendusel kohal oli, selgitas Weidel, et üks tema esimesi meetmeid kantslerina oleks "meie piiride sulgemine, nende kontrollimine ja seejärel kõigi illegaalsete immigrandite väljasaatmine". Ta viitab sellele poliitikale kui "remigratsioonile", mis on natsliku varjundiga termin.

Olaf Scholz

Ametis oleva kantsleri erakond SPD võib olla valimiste suurimate kaotajate seas. Pärast 2021. aasta suurima erakonna edu saavutamist näitavad küsitlused, et see kaotab häältes umbes 10 punkti. See ei tähendaks ainult AfD-st allajäämist, vaid ka rohelistega võistlemist kolmanda koha pärast.

Scholz tõusis võimule Merkeli-järgse optimismi lainel, kuid tema "valgusfoori" koalitsiooni iseloomustasid algusest peale sisemised võitlused. Paljud neist vaidlustest said avalikuks ja elanikkond väsis pidevast vaidlemisest.

Kõik see tõi kaasa negatiivse ettekujutuse Scholzist ja tema SPD-st. Eelmise aasta septembris korraldatud küsitlus hindas Scholzi kõige ebapopulaarsemaks Saksamaa kantsleriks pärast taasühendamist.

Robert Habeck

Rohelistel, kes on praegu küsitlustes umbes 13%, tasub samuti silma peal hoida. Tõenäoliselt ei kogu nad piisavalt hääli, et saada suurimaks erakonnaks, kuid neil võib olla otsustav roll järgmise valitsuse moodustamisel. Roheliste erakonna kantslerikandidaat on Robert Habeck, kes praegu töötab majandusministrina.

Valitud teemad

Nende valimiste üks põhiküsimusi on immigratsioon, mida õhutavad mitmed kõrgetasemelised rünnakud, mille väidetavalt korraldasid varjupaigataotlejad või sisserändajad. Viimastel kuudel taastas Scholz kontrolli naabrite piiridel, mida paljud nägid katsena koguda punkte populistliku AfD poole kaldu valijatega.

Teine keskne teema on majandus. Saksamaa majandus, mis on tavaliselt üks tugevamaid Euroopas, näitab stagnatsiooni märke ja üldine konsensus on, et suured reformid on vajalikud. Jaanuaris teatas föderaalne statistikaamet, et riigi SKT kahanes teist kuud järjest 0,2%, pärast 0,3% langust 2023. aastal.

Kuigi paljud majanduslikud väljakutsed on väljaspool Scholzi kontrolli, on valijad veendunud, et valitsus on olukorra parandamiseks vähe teinud. Praeguste raskuste peamiseks põhjuseks on Venemaa sõda Ukrainas. Vahetult pärast sissetungi Ukrainasse lõpetas Saksamaa oma tavapärase sõltuvuse Vene gaasist. See koos Hiina kasvava konkurentsiga autotööstuses, mis on Saksamaa majanduse ülioluline osa, ja ähvardava kaubanduskriisiga Trumpi administratsiooniga on murettekitav väljavaade.

Riigi olulise autotööstuse elavnemine on tihedalt seotud arutlusel oleva majandusliku teemaga. Keskpank on öelnud, et sektori probleemid on “strukturaalsed” ja aeglustavad majandusarengut. Suured ettevõtted, nagu Volkswagen, seisavad silmitsi massiliste koondamiste ja tootmisettevõtete sulgemise ohuga.

Valimiste võimalikud tulemused

Saksamaal moodustatakse valitsused peaaegu alati koalitsioonide vormis, kuna ükski partei ei saa üksi valitsemiseks vajalikku üle 50% häältest. See ei lähe teisiti ka eelseisvatel valimistel ja võimalike koalitsioonide jaoks on erinevaid variante. Valimiste võitja otsib enamuse moodustamiseks partnerit, kuid uue valitsuse moodustamiseks võib kuluda nädalaid või isegi kuid.

Olenemata valimistulemusest on üks asi peaaegu kindel: AfD jäetakse igasuguses koalitsioonis osalemisest välja. Saksamaa poliitika eripära kohaselt nimetatakse valitsuskoalitsioone sageli nimepidi. Eelmisse SPD (punane) valitsusliitu kuulusid rohelised (rohelised) ja liberaalid (kollased) – koos tunti neid foorikoalitsioonina.

Üks on aga selge: pärast valimisjaoskondade sulgumist pühapäeva õhtul ei teki Saksamaa järgmist valitsust.

CNN-i Benjamin Brown aitas selle raporti koostamisele kaasa.