Massiivne protestilaine LA-s: kehtestati liikumiskeeld ja sõjaväe kohalolek!

Massiivne protestilaine LA-s: kehtestati liikumiskeeld ja sõjaväe kohalolek!

11. juunil 2025 andis Los Angelese linnapea Karen Bass välja öise liikumiskeelu väikesele alale kesklinnas. Meede kehtib täna õhtust kolmapäeva varahommikuni ja see kehtestati vastuseks päevi kestnud meeleavaldustele USA presidendi Donald Trumpi rändepoliitika vastu. Need meeleavaldused on viimastel päevadel linna kinni hoidnud ja viinud arvukate vahistamisteni.

Meeleavaldusi kirjeldatakse kui massilise rahulolematuse väljendust Trumpi karmi immigratsioonipoliitika üle, mis mõjutab eelkõige vähemusi ja immigrante. USA valitsuse poolt Los Angelesse saadetud umbes 4000 rahvuskaardi sõduri ja 700 merejalaväelase lähetamine on vastuolus California kuberneri Gavin Newsomi sooviga. Newsom nimetas "väljaõppinud sõjasõdurite" kasutamist "enneolematuks" ja ohuks demokraatiale. Ta on palunud kohtult ettekirjutust sõdurite lähetamise peatamiseks.

Protestid ja konfliktid

Trumpi käsk mobiliseerida relvajõud väidab, et ilma selle paigutamiseta oleks linn "täielikult hävitatud". Vahepeal kritiseeris Bass föderaalvalitsuse tellitud sekkumist ja andis mõista, et kohalikud julgeolekujõud oleksid suutnud olukorda kontrollida ilma sõjaväe poole pöördumata. Lisaks andis Newsom mõista, et Massachusettsi rahvuskaarti ei tohiks immigratsioonioperatsioonidel abistada, kuid tuletas meelde asjaolusid, mis on juba tekitanud pingeid osariigi ja föderaalvalitsuste vahel.

Linnale määratud merejalaväelaste roll on seni piirdunud föderaalametnike ja vara kaitsmisega; nad ei osalenud aktiivselt protestides. See samm on tõstatanud küsimusi koduse sõjalise kasutamise legitiimsuse kohta, viidates eelkõige 1807. aasta ülestõususeadusele. See õigussäte lubab presidendil kasutada sõjaväge avaliku korra taastamiseks, kui riik seda nõuab või ei suuda tagada oma kodanike turvalisust. Siiski ei ole USA-s kodune sõjaline kasutamine tavaliselt lubatud.

Mässuseaduse kontekst ja poliitilised pinged

Ülestõususeadus lubab presidendil mobiliseerida sõjalisi jõude tsiviilrahutuste, mässu või põhiseadusega kaitstud õiguste ohu korral. Tavaolukorras on see sekkumine juriidiliselt piiratud, kuid praeguses olukorras näivad pinged Trumpi ja Newsomi vahel eskaleeruvat. Trump on süüdistanud Newsomi ja Bassi "probleemide tekitajate, agitaatorite ja agitaatoritena", mis veelgi teravdab niigi pingelist poliitilist olukorda. Newsom on juba viidanud, et ähvardaks teatud asjaoludel Trumpi kohtumeetmetega.

Üldiselt oli Los Angelese meeleavaldus rabav punkt arutelus immigratsioonipoliitika ja sõjaväe kasutamise üle riigis. Kas pinged lahenevad või järgneb edasisi meetmeid, on näha.

Lisateavet mässuseaduse õigusliku raamistiku kohta leiate aadressilt Vikipeedia. Praegused aruanded Los Angelese arengute kohta leiate aadressilt Viin.at saab lugeda, samas esitatakse analüütiline perspektiiv sõjaväe rolli kohta protestides AP uudised on saadaval.