Terroriplaanid vanglas: Grazi vang saab kümme aastat lisa!

Terroriplaanid vanglas: Grazi vang saab kümme aastat lisa!

Sensatsioonilisel protsessil mõisteti Graz-Karlau vanglast pärit 25-aastane vang veel kümneks aastaks vangi. Viini ründaja toetamise eest juba 20-aastast vanglakaristust kandev mees avaldas vestlustes kaasvangidega terrorirünnakute plaani. Vaatamata tema väitele, et märkused olid mõeldud naljaks, ei olnud otsus tema kasuks. Kohus ei uskunud vangi kommentaare pealt kuulanud vangivalvuri ütlusi.

Nagu Krone teatab, kirjeldas süüdimõistetud mees vestluses, et kui Grazis tegutseb korraga 50 relvastatud inimest, tekib kaos. Ta rääkis, kuidas ta paneb pomme ja kannab plahvatusohtlikku vesti. Kinnipeetav andis läbirääkimistel mõista, et eelistaks surra kui vahi all piinamist. Kohtuotsus kuulutati välja esmaspäeval, kuid see pole veel lõplik ning mees taotles pärast selle väljakuulutamist kolmepäevast järelemõtlemisaega.

Süüdimõistmise taust

Uus süüdimõistmine on lisaks ähvardamise süüdistusele suunatud ka terrorirühmituse ja kuritegeliku ühenduse moodustamise vastu. Vang on Viini ründajat juba varem relvadega toetanud, mis tõi kaasa tema esialgse vanglakaristuse. Egiptuse juurtega süüdistatav vang ei räägi ainult selgesõnalistest rünnakuplaanidest, vaid osutub taas potentsiaalselt ohtlikuks ja ideoloogiliselt radikaliseerunud.

Vangistatud inimeste vaimne tervis on osutunud üha pakilisemaks probleemiks. bpb andmetel kannatavad paljud vangid mitmesuguste psühholoogiliste häirete, sealhulgas depressiooni ja isiksusehäirete all. See kehtib eriti radikaliseerunud kurjategijate kohta, kellest kuni 70%-l võib olla psühholoogilisi probleeme.

Radikaliseerunud vangidega tegelemine

Ekstreemsete kuritegude eest süüdi mõistetud vangide kohtlemine seab kohtusüsteemile erilisi väljakutseid. Vangistatud isikud kogevad sageli tähenduskriise, mis võivad muuta nad äärmuslike ideoloogiate suhtes haavatavamaks. Välisspetsialistid töötavad deradikaliseerimisprojektide kallal, samas kui psühhoterapeutilist abi vanglates tuleb veelgi tugevdada. Enamik terrorismiga seotud kuritegudes süüdi mõistetud vangistatud mehi kannatab mitmesuguste vaimse tervise probleemide all, mida tuleks asjakohastes programmides käsitleda.

Arutelu selle üle, kuidas nende vangidega toime tulla, on ülioluline, kuna edukas deradikaliseerimine ja vaimse tervise toetamine võivad olla tulevaste vägivallaaktide ärahoidmisel otsustava tähtsusega. 25-aastase vangi üle toimunud kohtuprotsessi käigus selgunud fakte silmas pidades on küsimus tõhusate rehabilitatsioonikontseptsioonide kohta veelgi aktuaalsem.