Holland: D66 võitis valimised, Wilders on teisejärguline ja isoleeritud!

Holland: D66 võitis valimised, Wilders on teisejärguline ja isoleeritud!

3. novembril 2025 selgusid Hollandi parlamendivalimiste lõplikud valimistulemused. Partei D66 (Demokraatid 66) tippkandidaat Rob Jetteni juhitud valitsus võitis valimised ja saavutas parlamendis 26 kohta 150-st. See on ajalooline tulemus, sest D66 ja Geert Wildersi islamivastane partei PVV said mõlemad 26 kohta, kuid D66 sai vähem hääli kui PVV. Täielikule häälte lugemisele, sealhulgas ka välismaalt saadetud posti teel saadetud hääled, järgnes Hollandi uudisteagentuur ANP.

Otsustavat rolli mängisid ligikaudu 135 000 postihäält, millest 90 000 andsid välismaal elavad hollandlased. Kuigi D66 suutis reedel enne ametlikku teadaannet luua vaieldamatu edumaa, on endiselt ebakindel, kas Wildersi juhitav PVV on osa uuest koalitsioonist. D66 ja PVV koostöö välistavad kõik suuremad erakonnad, mis piirab kõvasti Wildersi valitsusambitsioone.

Poliitiline maastik ja koalitsioonivõimalused

Praegust poliitilist kliimat iseloomustab tugev killustatus. D66-l oleks teoreetiliselt võimalus võita veel üks koht, mis lükkaks PVV teisele kohale. Järgmises koalitsioonivalitsuses on aga tõenäoliselt vähemalt neli erakonda, et tagada 128 võimalikust saadikust 65 stabiilne enamus.

Pärast plahvatuslikku valimistulemust ei tunnistanud Geert Wilders oma lüüasaamist ja tekitas kahtlusi valimistulemuse legitiimsuses. Valimisorganid on need mured aga põhjendamatud tõrjunud. See on eriti tähelepanuväärne, kuna PVV kaotas 2023. aasta eelmiste valimistega võrreldes üksteist kohta ja Wildersi partei kuulus varem koalitsiooni, mis katkes pärast 11 kuud. Uues parlamendikoosseisus on esindatud 14 erakonda, mis seab valitsuse moodustamisele suuri väljakutseid.

Reaktsioonid ja väljavaated

Rob Jetten tähistas D66 valimisvõitu tortide jagamisega, samal ajal kui koalitsioonikõnelused võisid ebaselgete koosolekutulemuste tõttu venida. Wilders soovitab arutelud edasi lükata, kuni valimistulemustes on lõplik selgus. Ametlik lõpptulemus selgub lõpuks 7. novembril 2025, mis võib õhutada täiendavaid spekulatsioone uue valitsuse võimaliku koosseisu üle. Hollandi valimissüsteemi iseloomustab proportsionaalne esindatus ilma viie protsendi künniseta, mis toob kaasa erakondade rohkuse ja muudab koalitsiooni moodustamise veelgi keerulisemaks.

Järgmised korralised parlamendivalimised on Hollandis kavandatud 2029. aastal. Praegune poliitiline suundumus näitab, et valitsusparteid koguvad vaid umbes 23,4% häältest, mis rõhutab vajadust laia koalitsiooni järele. Arvestades väljakutseid, jääb üle oodata, millised poliitilised suunad uus valitsus valib ja kas Wilders suudab tulevasi otsuseid kuidagi mõjutada.

Lisateavet valimiste ja Hollandi poliitilise olukorra kohta saate lugeda [oe24] aruannetest (https://www.oe24.at/welt/nach-kompletter-auszaehlung-niederlande-wahlaufnahme-bleibt-gleich/654958647), Vaadata saab Zeit ja PolitPro.