Netanyahu suurendab survet Hamasile: pantvangide võtmine proovina!

Netanyahu suurendab survet Hamasile: pantvangide võtmine proovina!

Gazastreifen, Palästina - Iisraeli valitsuse juht Benjamin Netanyahu on Hamasi ähvardanud Gaza riba suurenenud sõjalise survega, kui ülejäänud pantvange ei vabastata. Parlamendis peetud kõne ajal rõhutas Netanyahu, et Iisraeli meetmed võivad hõlmata ka võimalust valdkondade võtmiseks. Tema kaitseminister Israel Katz oli varem teatanud, et Gaza riba piirkondade annekteerimine oli võimalus, kui Hamas jätkab pantvange. Hamasi vägivallas on praegu 58 pantvangi, mis omakorda hoiatab, et Iisraeli üritab pantvange vägivallaga vabastada, kelle elu võiks ohustada.

Hamas selgitas ka, et nad teevad pantvangide turvalisuse tagamiseks kõik endast oleneva, hoiatades samal ajal Iisraeli, et nad ei jätkaks rünnakuid Gaza ribas. See agressiivne retoorika tuleb pärast seda, kui Iisrael on Hamasi eesmärkidel oma õhurünnakuid jätkanud. See on esimene sõjaline edasiminek pärast relvarahu lõppu 19. jaanuaril. Eelmisel kolmapäeval alustas Iisraeli armee ka Gaza ribas uut maapealset kasutamist, et survet Hamasile survestada.

sõjaline eskalatsioon Gaza ribas

Võitluste jätkamine on juba saatuslikud tagajärjed: vastavalt Hamasi kontrollitava Gaza riba tervishoiuasutusele on rünnakute algusest peale tapetud vähemalt 830 inimest - arv, mida ei saa iseseisvast küljest kontrollida. See olukord moodustab Iisraeli kriitika kriitika tausta, mille eesmärk on hävitada Hamasi sõjalised võimed ja vabastada pantvangid.

Konflikti juured on kaugel tagasi. 7. oktoobril 2023 on üks verisemaid juhtumeid toimunud aastatel, mil Hamas pani toime julmused, milles tapeti umbes 1200 inimest ja umbes 250 lükati pantvangidena Gaza ribasse. Iisraeli valitsus reageeris sellele tegevusele, püüdes piirata Hamasi sõjalisi võimalusi. Sellegipoolest on Iisraeli sõjalised õnnestumised piiratud. 2024. aasta maiks tapeti 14 000 Hamasi võitlejat, kuid Hamas jätkas rünnakuid Iisraeli sõdurite ja tsiviilelanike vastu.

humanitaarkriis ja geopoliitilised mõõtmed

Gaza riba humanitaar asukoht on nüüd katastroofiline. Ligikaudu 1,7 miljonit inimest sai kodumaisteks põgenikeks ja paljud piirkonnad on käimasoleva pommitamise tõttu muutunud elamiskõlbmatuks. Vägivald ja hävitamine viitavad ka kollektiivsele traumale, mis eksisteerib palestiinlaste ja iisraellaste poolt. Palestiinlased kaaluvad konflikti sageli "Nakba" läätse, 700 000 kaasmaalase lendu ja väljasaatmise kaudu 1948. aastal.

Rahvusvaheline üldsus, USA ja EL, üritab nüüd konflikti eskaleerida ja pakkuda Gaza ribale humanitaarabi. Püsiv rahu jääb siiski kaugele, kuna Oslo protsessi peetakse ebaõnnestumiseks. 19. sajandisse tagasi ulatuva iisraellaste ja palestiinlaste ajaloolist rivaalitsemist tugevdavad ainult praegused sõjalised konfliktid.

Vaatamata kõigile pingutustele kahe oleku lahenduse saamiseks on konflikt endiselt territoriaalselt ja etno-rahvuslik, samal alal on konkureerivad nõudmised. Isegi kui alati üritatakse rahu edendada, näidatakse Hamasi ja Hisbollahi toetavaid ja Iraani toetavaid tugistruktuure võimufaktoritena, mis olukorrast jätkuvalt raskendavad.

Kui piirkond areneb, on ebakindel. Praegune sõjaline vastasseis näib ainult pingeid õhutavat, samas kui palestiinlaste ja iisraellaste tsiviilrahvastik kannatab tagajärgede all. Jääb veel loota, et rahumeelse resolutsiooni saab varsti saavutada talumatute humanitaartingimuste parandamiseks.

Lähis-Ida konflikti ajaloolise ja praeguse tausta kohta leiate veebisaidilt