Netanyahu suurendab survet Hamasile: pantvangide võtmine kui tuleproov!

Netanyahu suurendab survet Hamasile: pantvangide võtmine kui tuleproov!

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ähvardas Hamasi suurenenud sõjalise survega Gaza sektoris, kui ülejäänud pantvange ei vabastata. Netanyahu rõhutas parlamendis peetud kõnes, et Iisraeli meetmed võivad hõlmata territooriumi hõivamise võimalust. Tema kaitseminister Israel Katz oli varem väitnud, et Gaza sektori territooriumi annekteerimine on üks võimalus, kui Hamas jätkab pantvangide hoidmist. Praegu on Hamasi käes 58 pantvangi, mis omakorda hoiatab, et Iisraeli katsed pantvange jõuga vabastada võivad seada ohtu nende elud.

Hamas ütles ka, et teeb kõik endast oleneva, et tagada pantvangide turvalisus, kuid kutsus Iisraeli üles mitte jätkama rünnakuid Gaza sektoris. See agressiivne retoorika tuleneb pärast seda, kui Iisrael jätkas õhurünnakuid Hamasi sihtmärkidele. See on esimene sõjaline pealetung pärast relvarahu lõppemist 19. jaanuaril. Möödunud kolmapäeval alustas Iisraeli armee Hamasi survestamiseks ka uut maapealset operatsiooni Gaza sektoris.

Sõjaline eskalatsioon Gaza sektoris

Võitluste taasalustamisel on juba olnud saatuslikud tagajärjed: Hamasi kontrolli all oleva Gaza sektori tervishoiuameti andmetel on rünnakute algusest saadik tapetud vähemalt 830 inimest – seda arvu ei saa sõltumatult kontrollida. See olukord on taustaks Iisraeli kritiseeritud sõjalistele strateegiatele, mille eesmärk on hävitada Hamasi sõjalised võimed ja vabastada pantvangid.

Konflikti juured on kaugel. 7. oktoobril 2023 leidis aset üks viimaste aastate verisemaid intsidente, kui Hamas pani Gaza sektoris toime metsikusi, mille tagajärjel hukkus umbes 1200 inimest ja umbes 250 võeti pantvangi. Iisraeli valitsus vastas sündmustele, püüdes piirata Hamasi sõjalisi võimalusi. Sellegipoolest on Iisraeli sõjalised edusammud piiratud. Kuigi 2024. aasta maiks oli hukkunud 14 000 Hamasi võitlejat, jätkas Hamas rünnakuid Iisraeli sõdurite ja tsiviilisikute vastu.

Humanitaarkriis ja geopoliitilised mõõtmed

Humanitaarolukord Gaza sektoris on praegu katastroofiline. Umbes 1,7 miljonit inimest on riigisiseselt ümber asunud ja paljud piirkonnad on käimasoleva pommitamise tõttu muutunud elamiskõlbmatuks. Vägivald ja häving viitavad ka kollektiivsele traumale, mis on olemas nii palestiinlaste kui ka iisraellaste poolt. Palestiinlased vaatavad konflikti sageli läbi Nakba objektiivi, 700 000 kaasmaalase põgenemise ja väljasaatmise 1948. aastal.

Samal ajal üritavad rahvusvaheline üldsus, sealhulgas USA ja EL, konflikti deeskaleerida ja anda Gaza sektorile humanitaarabi. Püsiv rahu on aga kaugel, sest Oslo protsessi peetakse ebaõnnestunuks. Iisraellaste ja palestiinlaste ajaloolist rivaliteeti, mis pärineb 19. sajandist, praegused sõjalised konfliktid ainult süvendavad.

Vaatamata kõikidele jõupingutustele leida kahe riigi lahendus, jääb konflikt territoriaalseks ja etnilis-rahvuslikuks, konkureerivad pretensioonid samale territooriumile. Kuigi rahu edendamise katseid tehakse korduvalt, on Hamasi ja Hezbollahi venemeelsed ja iraanilised tugistruktuurid esile kerkimas võimuteguritena, mis muudavad olukorra veelgi keerulisemaks.

Kuhu piirkond areneb, on ebakindel. Praegune sõjaline vastasseis näib ainult pingeid õhutavat, samas kui Palestiina ja Iisraeli tsiviilisikud kannatavad tagajärgede all. Loodetakse, et peagi jõutakse rahumeelsele lahendusele talumatute humanitaartingimuste parandamiseks.

Infot Lähis-Ida konflikti ajaloolise ja praeguse tausta kohta leiab kodulehelt Föderaalne kodanikuhariduse agentuur.