Stockholm alustab megaprojekti: likvideerida 800 000 tonni CO₂ aastas!

Stockholm alustab megaprojekti: likvideerida 800 000 tonni CO₂ aastas!

27. märtsil 2025 teatas Stockholm Exergi ühe suurima biogeense süsinikdioksiidi kogumis- ja hoidla rajamisest. Selle olulise projekti investeeringusumma ulatub 13 miljardi Rootsi kroonini. Ehitus algab kohe ja rajatis hakkab tööle 2028. aastal. Aastas on kavandatud kuni 800 000 tonni CO₂ kogumist ja säilitamist, mis võib anda olulise panuse kliimamuutustega võitlemisse.

Uue jaama asukoht on Stockholmis Värtaverketi soojuselektrijaama lähedal energiasadamas. See strateegiline otsus oli ajendatud avalikust toetusest ja negatiivsete süsinikuühikute ostmisest. Stockholm Exergi valis projekti tõhususe ja ohutuse tagamiseks CO₂ transportimiseks ja ladustamiseks partneri Northern Lights.

Tehnoloogia ja jätkusuutlikkus

Süsinikdioksiidi kogumiseks kasutatud tehnoloogia juured ulatuvad 1970. aastatesse ja seda on edasi arendatud alates 2019. aastast tegutsenud katseseadme kaudu. Püütud CO₂ säilitatakse ja mineraliseeritakse püsivalt merepõhja all asuvas kivis. See samm on kliimaeesmärkide ja nullheite saavutamiseks ülioluline.

Juba töötav Värtaverketi soojuselektrijaam toodab metsa- ja saeveski jäätmetest säästvat soojust ja elektrit ning annab soojust üle 800 000 Stockholmi inimesele, mida toetab 3000 kilomeetri pikkune kaugküttevõrk. See infrastruktuur näitab Stockholm Exergi olemasolevat pühendumust säästvatele energialahendustele, mida sponsoreerivad Stockholmi linn ja Euroopa pensionifondide konsortsium.

Rahvusvahelised perspektiivid ja CCSi roll

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise (CCS) tehnoloogiate arendamine ja rakendamine on suure tähtsusega mitte ainult Rootsis, vaid ka rahvusvaheliselt. Wirtschaftsdiensti raporti kohaselt kogub süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine üha enam tunnustust, eriti ELis, kus seda peetakse vajalikuks vahendiks heitkoguste vähendamiseks. "Keeruliste ja vältimatute heitkoguste" küsimus mängib keskset rolli, kuna süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise edukaks rakendamiseks on vaja nende mõistete täpseid määratlusi.

Paljud rahvusvahelised CCS-projektid on juba aktiivsed, sealhulgas esimene projekt Norras (Sleipner alates 1996. aastast) ja teised sellistes riikides nagu USA, Kanada, Brasiilia, Hiina ja Saudi Araabia. Ülemaailmne süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise instituut teatas, et 2023. aastal oli töös kokku 41 projekti, mis kogusid ligikaudu 49 miljonit tonni CO₂.

Samal ajal märgitakse aga, et CO₂ transpordi ja ladustamise infrastruktuuri laiendamine ei pruugi vastata nõuetele, mida rahvusvaheline üldsus peab hoolikalt kaaluma. Saksamaal on minevikus keskendutud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise reguleerimisele, kusjuures kaubanduslik kasutamine oli alates 2012. aastast kuni viimase ajani keelatud. Need piirangud võivad seada ohtu kliimaeesmärkide saavutamise, kuna süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist nähakse üha enam osana kõikehõlmavast kliimamuutuste strateegiast.

Üldiselt peetakse CO₂ kogumist ja säilitamist vajalikuks, kuid piiratud panuse kliimakaitsesse. Väga oluline on jätkata tavapäraste kliimameetmete võtmist ja käsitleda süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist integreeritud lähenemisviisi osana. Raskesti välditavate heitkoguste määratlemise ja rakendamise läbipaistvus ja selgus on olulised ka globaalse kliimapoliitika edaspidiseks eduks.