Ecuador valib pärast vägivalda ja elektrikatkestusi uut presidenti

Ecuador valib pärast vägivalda ja elektrikatkestusi uut presidenti

Ecuadori valijad seisavad silmitsi väljakutsega valida teist korda 18 kuu jooksul uus president. See tuleb riigis valitseva pretsedenditu julgeolekukriisi kontekstis. Ametis olev president Daniel Noboa, banaanimagnaadi poeg, valiti 2023. aastal, et lõpetada tema eelkäija Guillermo Lasso ametiaeg, kes astus tagasi, saatis parlamendi laiali ja käivitas tagandamismenetluse vältimiseks uued valimised.

Kes on Daniel Noboa?

37-aastane ettevõtja Noboa oli 2023. aasta valimiste üllatuskandidaat ja alistas teises voorus oma rivaali Luisa Gonzálezi. Valimiskampaania ajal püüdis ta end kujutada "vasakpoolse liberaalina", kuid lühikese ametiaja jooksul võttis ta kuritegevuse suhtes karmi positsiooni.

Noboa on oma ametiajal välja kuulutanud arvukalt eriolukordi, saatnud tänavatele jõugude tegevusega võitlemiseks sõjaväeüksusi ja alustanud uue range turvalisusega vangla ehitamist pärast seda, kui kurikuulus kuritegelik liider vahi alt põgenes. "Ma kuulutasin terroristidele sõja," ütles Noboa hiljutises intervjuus CNN-ile. "Need ei ole tavapärased jõugud, vaid terrorirühmitused, mis on hästi organiseeritud ja struktureeritud ning terroriseerivad terveid piirkondi."

Poliitiline konkurents

Pühapäevastel valimistel läheb Noboa vastamisi vasakpoolse poliitiku Gonzálezi ja veel 14 kandidaadiga. Kui ükski kandidaat ei saa üle 50% häältest või vahe kahe populaarseima kandidaadi vahel on üle 10%, lähevad valimised aprillis teise vooru.

González, kes on endisele vasakpoolsele presidendile Rafael Correale lähedane, on lubanud võidelda narkokaubanduse vastu sama jõuliselt kui Noboa. Ta nõuab vanglasüsteemi üle järelevalvet teostava agentuuri SNAI kaotamist ja soovib investeerida näotuvastustehnoloogiasse, et vähendada seaduserikkumisi. Samuti on kavas taastada justiitsministeerium, mille Ecuador 2018. aastal avaliku sektori kulutuste vähendamiseks laiali saatis.

Kasvav vägivald Ecuadoris

Ecuadorist on saanud suur kokaiinikaubanduse keskus, mis on viinud jätkuva julgeolekukriisini. ÜRO raportid ja aruanded näitavad, et Ecuador asub kahe suurima ravimitootja Peruu ja Colombia vahel. Vägivald on alates 2021. aastast järsult kasvanud, mõrvade määr on kolm korda kõrgem, kuigi valitsus teatas, et 2024. aastal vähenes mõrvajuhtumite arv 16,5%. Kuritegelikud organisatsioonid ja kohalikud jõugud on osalenud korruptsioonis ja väljapressimises ning ähvardanud poliitilisi osalejaid.

Majanduslikud väljakutsed

Lisaks kuritegevuse kriisile on riigi hüdroelektrijaamu tugevalt mõjutanud ka El Niño fenomenist põhjustatud põud, mis on toonud kaasa energiapuuduse. Elektritarbimise vähendamiseks korraldas valitsus mitu elektrikatkestust, mis kestsid kuni 14 tundi. Need elektrikatkestused toimusid pingelises majandusolukorras, kus enam kui pooled Ecuadori töökohtadest on mitteametlikud ja reguleerimata. Eksperdid hoiatavad, et järgmisel presidendil on raske ülesanne stabiliseerida kokkuvarisemise äärel olev majanduslik olukord.

Seetõttu iseloomustavad Ecuadori presidendivalimisi tõsised sisepoliitilised väljakutsed, millel on nii julgeolekupoliitiline kui ka majanduslik mõõde. Valijate eesseisvad otsused võivad olla riigi tuleviku jaoks määravad.