Arutelu Viini osariigi parlamendis: vajalik sotsiaalne abi populismi asemel!

Arutelu Viini osariigi parlamendis: vajalik sotsiaalne abi populismi asemel!

Wien, Österreich - Viini osariigi parlamendis toimus 27. märtsil 2025 elav arutelu varjupaigapoliitika ja sotsiaalse toetuse üle. Labg. Mag. NEOS -ist pärit Dolores Bakos oli selgelt Dominik Nepi (FPö) vastu ja lükkas nad tagasi parempoolse populismi näitena. Ta rõhutas vajadust muuta arutelu varjupaiga üle objektiivsemaks ja kutsus üles rasket sotsiaalset võrgustikku rasketes eluolukordades ja stiimulites tööturule naasmiseks. Samal ajal rääkis ta sotsiaalse abi reformi eest, mille eesmärk on föderaalriikide hüvitiste ühendamine ja peaks rohkem siduma tööturuteenistusega.

bakos integratsioonikulude tagasilükkamise eest, samal ajal kui Labg. David Ellensohn pöördus roheliste poole vaesusest mõjutatud inimeste suurenemise poole. Ellensohn osutas paradoksaalsele olukorrale, et vaesus võib hoolimata miljonäride kasvatamisest suureneda. "Me peaksime võtma meetmeid palgaröövi ja maksupettuste vastu," ütles Ellensohn, kes väitis ka lastekaitset.

reaktsioonid vaesuse suurenemisele -mõjutatud

labg. Mag. ÖVP -st pärit Caroline Hungerländer tunnistas absoluutse vaesuse langust, kuid väljendas muret Viini tütarettevõtete suure osaga. Ta kutsus üles ka sotsiaalhoolekandesüsteemi läbivaatamist. Vastupidiselt Labg. Mag. Andrea Mautz Spöst tegi selgeks, et varjupaigataotlejad ei olnud varjupaiga miljonid ja et minimaalse turvalisuse järele ei olnud nõudmisi, kui need oleksid ebaseaduslikult. Mautz rõhutas, et minimaalse turvalisuse võrdlusmäär on seitse protsenti, mis on plahvatusohtlik olukord kasvavate elamiskulude korral.

Lisaks valis SPö föderaalnõukogu asendajana ühehäälselt Luise Däger-Gregori. Arutelu ajal Labg. Dipl.-Ing. Dr Stefan Gara NEOS -ist, et Wiener Klimgersetzit võib pidada kliimapoliitika verstapostiks. Ta esitas seaduse eesmärgid, mis peaksid hõlmama kliimakaitset, kliimamuutust ja ringmajandust.

Euroopa rändepoliitika fookuses

Selle arutelu taustal on ka aastaid surve all olnud Euroopa rändepoliitika. Euroopa parlamendi teadete kohaselt on viimase kümnendi jooksul ELi välistes piirides saabunud märkimisväärselt suurenenud. Surve piirivabale Schengeni piirkonnale muudab sisepiiride kontrollimiseks vajalikud välised piirid tõhusaks haldamiseks. Uus migratsiooni- ja varjupaigapakett pakub täiustatud sõelumisprotsesse, mis on ette nähtud kiiremate varjupaigaprotseduuride võimaldamiseks piirides. Protseduurid tuleks lõpule viia kaheteistkümne nädala jooksul, kusjuures kiire sõeluuring peaks aitama kindlaks teha reisivatele õigete õigusraamistiku.

Täiendav probleem on SO -nimetatud tagasilöögid, milles rändajad lükatakse vägivaldselt tagasi piiridele. See praktika rikub ELi seadust ja Genfi pagulaskonventsiooni ning kujutab endast tõsist väljakutset Euroopa väärtustele. Ida -Euroopa riigid sõltuvad eriti sulgemisest ja tagasilöökidest, samas kui Lõuna -Euroopa riigid nõuavad õiglasemat levitamist. See erinev lähenemisviis rändele ilmneb ka viimastes ELi tippudes, mis keskenduvad sellistele teemadele nagu piiriturvalisus ja tagasilükatud varjupaigataotlejate kiire tulu.

Üldiselt on varjupaiga ja rändepoliitika valdkonna arengud tohutu tähtsusega nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil. Nõuded reformide järele ja varjupaigaseaduse humanitaarkäsitlus on vastupidiselt piiravale poliitikale levitavatele populistlikele vooludele. Kõigil neil aspektidel on jätkuvalt keskne roll avalikus arutelus.

Lisateavet migratsioonipoliitika praeguste väljakutsete kohta klõpsake siin: ja siin: Euroopa klassis .