Hiiglaslik ajukasv: kui palju tööd muudab meie mõtlemist!

Hiiglaslik ajukasv: kui palju tööd muudab meie mõtlemist!

Värske Koreas tehtud uuring näitab, et pikendatud tööaeg võib põhjustada ajus mõõdetavaid muutusi. Selle 14. mail 2025 avaldatud uuringu kohaselt on 52 tundi või rohkem nädalas töötavatel inimestel silmatorkav erinevus võrreldes tavatööajaga spetsialistidega. Uuringud on näidanud, et keskmise otsmikusagara suurus on suure töökoormusega inimestel umbes 20 protsenti suurem. See võib mõjutada kognitiivset jõudlust, nagu selgitab Viini tööarst Wolfgang Lalouschek. Suuremad ajupiirkonnad võivad seega tähendada kognitiivse jõudluse suurenemist.

Siiski käsitletakse uuringus ka võimalikke negatiivseid tagajärgi. Inimesed, kes töötavad palju, on altid stressile. Huvitaval kombel leitakse, et sisemine suhtumine töösse on ülioluline. Töötajad, kes peavad oma tööd mõttekaks, suudavad stressi paremini kompenseerida. Selgub, et töö tajumine väärtusliku ametina loob puhvri stressi kahjulike mõjude vastu, tugevdades tulemusi.

Sissevaade töömaailma

Arutelu tööajast ja selle mõjust tervisele on väga oluline ka laiemas tööteaduses. Vastavalt Wissenschaft.de peaksid töötajad olema pikas perspektiivis tootlikud ja oma tööga rahul. Sellega seoses on tööandjad hakanud pakkuma erinevaid tööajamudeleid, et hõlbustada töö- ja eraelu tasakaalustamist. Kuid samas hoiatavad eksperdid, et liigne stress võib oluliselt vähendada tootlikkust.

Paljude riikide õigusnormid nõuavad regulaarset tööaega kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Siiski võib erandjuhtudel lubada kuni 60 tundi nädalas, kuigi see kehtib tavaliselt vaid lühikeste ajavahemike kohta. Paindlik tööajakorraldus võiks teoreetiliselt tugevdada töötajate ajasuveräänsust, kuid tuleb jälgida, et see ei tooks kaasa liigset töökoormust.

Riskid ja väljakutsed

Pikkade töötundide ähvardav oht on üha hägusem piir töö ja vaba aja vahel, eriti kodukontori võimaluste puhul. See võib ohustada töötajate kaitset, kuna töö- ja eraelu lahusus pole sageli enam selge. Pideva kättesaadavuse surve võib kaasa tuua ka taastumisaja lühenemise, mis avaldab negatiivset mõju üldisele heaolule.

Uuring osutab ka pikaajalistele terviseriskidele, mis on seotud liigse töötamisega, sealhulgas väsimus, unehäired ja suurenenud risk tõsiste haiguste tekkeks. Eelkõige suureneb tööõnnetuste sagedus oluliselt pikema tööajaga, millel võivad olla saatuslikud tagajärjed kriitilistel ametialadel. Ülemäärane töökoormus kujutab endast suurt ohtu ka ettevõtetele, kuna see võib kaasa tuua suurema kõikumise, sagedasemad haiguskõned ja üldise tootlikkuse languse.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tööandjad ja töötajad peavad olema leidnud erinevaid viise, kuidas kaasaegse töömaailma väljakutsetele vastu tulla. Paindlikud töömudelid, mis austavad töötajate tervist, suurendavad samas nende rahulolu ja tootlikkust, on üliolulised. Siiski tuleks alati tähelepanu pöörata töökoormuse ja ühiskondliku elu tasakaalule, et edendada jätkusuutlikku ja tervislikku töökeskkonda.