Hiiglaslik aju kasv: kui palju töötab meie mõtlemine!

Hiiglaslik aju kasv: kui palju töötab meie mõtlemine!

Wien, Österreich - Korea praegune uuring näitab, et ulatuslik tööaeg võib põhjustada ajus mõõdetavaid muutusi. Selle uurimise kohaselt, mis avaldati 14. mail 2025, näitavad inimesed, kes töötavad 52 tundi või rohkem nädalas, silmatorkavaid erinevusi võrreldes tööajaga regulaarselt tööajaga. Uuringud on näidanud, et keskmine eesmine lobbon on kõrge töökoormusega inimeste jaoks umbes 20 protsenti suurem. See võib mõjutada kognitiivset jõudlust, nagu selgitab Viini tegevusarst Wolfgang Lalouschek. Suuremad ajupiirkonnad võivad seetõttu tähendada suurenenud kognitiivset jõudlust.

Kuid uuring käsitleb ka võimalikke negatiivseid tagajärgi. Suurem vastuvõtlikkus stressile on tõenäolisem töötavatel inimestel. Huvitav on see, et leitakse, et sisemine suhtumine töösse on ülioluline. Töötajad, kes peavad oma tööd mõistlikuks, saavad stressi paremini kompenseerida. Selgub, et töö kui väärtusliku tööhõive tajumine pakub puhvrit stressi moodustumise kahjulike mõjude vastu, mis rõhutab uuesti tulemusi.

ülevaade töömaailmast

Arutelu tööaja ja nende mõju üle tervisele on ka laiemas vertikaalses teaduses väga oluline. [Science.de] andmetel (https://www.wissenschaft.de/gesellschaft-pychologie/arbeitswissenschaft-arbeitswisschaft-und-gesendheit/) peaksid töötavad inimesed olema oma tööga pikas perspektiivis tõhusad ja rahulolevad. Selles kontekstis on tööandjad hakanud pakkuma mitmesuguseid tööaja mudeleid, et hõlbustada tasakaalu ja eraelu vahel. Kuid samal ajal hoiatavad eksperdid, et liiga suured koormused võivad tootlikkust märkimisväärselt vähendada.

Paljude riikide õiguslikud eeskirjad pakuvad regulaarset tööaega kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Eranditega võib siiski lubada kuni 60 tundi nädalas, isegi kui see kehtib tavaliselt ainult lühikese aja jooksul. Paindlikud tööaja kujundused võivad teoreetiliselt tugevdada töötajate suveräänsust, kuid tuleb tagada, et need ei põhjusta liigset töökoormust.

riskid ja väljakutsed

Pikk tööaja eelseisv oht on üha hägusem joon töö ja vaba aja vahel, eriti kodukontori võimaluste vahel. See võib töötajate kaitse ohustada, kuna professionaalse ja eraelu eraldamine pole sageli enam selge. Pidevalt juurdepääsetav surve võib põhjustada ka vähenenud puhkeperioodi, millel on negatiivne mõju üldisele kaevuolevale.

Uuring näitab ka pikaajalisi terviseriske, mis on seotud liigse tööga, sealhulgas kurnatus, uneprobleemid ja suurenenud raskete haiguste oht. Eelkõige suureneb õnnetuste sagedus pikema tööajaga märkimisväärselt, millel võivad kriitilistel ametitel olla surmaga lõppenud tagajärjed. Suure koormaga kokkupuude on ka ettevõtetele suur oht, kuna see võib põhjustada suuremat kõikumist, sagedasemaid haigeid aruandeid ja üldist langust tootlikkust.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et tööandjad ja töötajad peavad leidma erinevaid viise, et võidelda tänapäevase töömaailma väljakutsetega. Paindlikud töömudelid, mis austavad töötajate tervist ja suurendavad samal ajal nende rahulolu ja tootlikkust, on ülioluline. Jätkusuutliku ja tervisliku töökeskkonna edendamiseks peaks siiski keskenduma töökoormuse ja ühiskondliku elu tasakaalule.