Hariduslik hädaolukord: iga teine põhikoolilaps Viini ei räägi saksa keelt!

Haridus linnavolikogu liige Christoph Return kirjeldab olukorda kui "dramaatilist" ja võtab eriti vastutuse föderaalvalitsuse eest, kuna keeletoetuse rahalisi vahendeid on dramaatiliselt vähenenud. Viimase kuue aasta jooksul on haridusministeerium selle olulise toetuse eelarve poole võrra vähendanud. Seda võib näha ka selles, et üle poole Viini keeletoetuseks ette nähtud punktidest on vabad, mis rõhutab vajadust edasiste meetmete järele. Paljudes Viini linnaosades on laste osakaal, kes ei räägi piisavalt saksa keelt, juba murettekitavalt 60 protsenti, näiteks Margaretenis, mille väärtus on kuni 74 %.

Olukorda karmib ka rände taust ja pandeemia tagajärjed. Paljud lapsed ei kasutanud lasteaiapakkumist kriitilisel perioodil, mille nad nüüd koolis tagasi viskavad. Mitte ainult sisserändajad, vaid ka Austrias sündinud, võitlevad saksa keelega, mis näitab ebaõnnestunud integratsiooni. Vanemad vastutavad ka: kindla saksa keele baasi kodust kinnipidamisel on laste õppimisoskustele sügav negatiivne mõju. Välisteksperdid kutsuvad juba ennetavaid meetmeid, näiteks Saksamaa testid kolme -aastase jaoks, et varases staadiumis keele defitsiiti ära tunda ja vastu võtta.