Riiklik nõukogu arutab topelteelarvet 2025/26: säästmine või investeerimine?

Riiklik nõukogu arutab topelteelarvet 2025/26: säästmine või investeerimine?

Österreich - 16. juunil 2025 algas arutelu kahe eelarvega 2025/26 riiklikus nõukogus. Need üksikasjalikud konsultatsioonid keskenduvad föderaalse kantsleri büroo ja tipporganite eelarvetele. Parlamendiliikmed ei aruta mitte ainult kulusid, vaid ka keskmise föderaalse finantsraamistikuni kuni 2029. aastani, samal ajal kui nad tegelevad praeguse majandusolukorra väljakutsetega.

Eelarveprojekti puudujääk on 2025. aastal üle 18 miljardi euro. Kogukulud hinnatakse 123,2 miljardit eurot 2025 ja 125,9 miljardit eurot 2026. aastal. Võrreldes on sissetulek 105,1 miljardit eurot (2025) ja 107,6 miljardit eurot (2026) oluliselt madalam. Hoolimata välja kuulutatud kokkuhoiumeetmetest 15 miljardit eurot, jääb negatiivne saldo üle Maastrichti piiri - 3 % sisemajanduse kogutoodangust (SKP).

üksikasjalikud majapidamisnäitajad

Föderaalse kantsleri büroo eelarve käsitleti ka täiskogu konsultatsioonides, mis on seatud 626 miljoni euro jaoks aastaks 2025 ja 2026–549 miljonit eurot. Samal ajal kritiseeritakse tugevalt 600 000 eurot, mis on 600 000 eurot, kokkuhoidu. Rohelised kritiseerivad integratsiooni ja digiteerimise kärpeid, Austria vabaduspartei (FPö) mõistab valitsuse eelarvepoliitikat ja näeb kokkuhoidu "valekohtades".

Riigisekretär Pröll kavatseb edendada ID Austria laienemist ja digiteerimise rünnakut. FPö nõuab ka audiitorite kohtus raha ja personali suurendamist, mille eelarve on 48,6 miljonit eurot 2025 ja 50,3 miljonit eurot 2026. aastal. Muud olulised eelarved on prokuratuur 15,74 miljonit eurot (2025), presidendibüroos, 12,7 miljonit eurot (2025) ja 202 miljonit).

Focu Focus

Prognooside kohaselt vähendatakse Maastrichti defitsiiti 2025 4,5 % -ni SKP -st ja 2026. aastal 4,2 % -ni. Ilma kavandatud renoveerimismeetmeteta oleks defitsiit 2025 tõusnud 5,8 % -ni ja 2026. aastal 5,9 % -ni. Võlgade intressimäära on hinnanguliselt 84,7 % 2025. aastal ja aastatel 2026–86,2 % SKP -st, kusjuures väikest tõusu on oodata 2028. aastaks. Alates 2029. aastast võiks registreerida võlamäära esimese languse, mis kajastab valitsuse jõupingutusi riigi rahanduse renoveerimiseks.

Üldine arutelu föderaalse rahanduse seaduse üle on juba toimunud osana kaasneva seaduse osana. Kolmapäeva õhtuks soovitatakse parlamendiliikmeid üksikute osakondade eelarves, et luua kindel rahaline alus lähiaastateks. Kui föderaalne saldo on 2025. aasta aprilli lõpus 12,4 miljardit eurot, siis renoveerimismeetmete mõju jääb aasta jooksul.

Föderaalse eelarve kohta lisateabe saamiseks võivad huvitatud pooled huvitada veebisaitide (https://www.bundhaushalt.de/de/bundenshaushalt-digital/bundenshaushalt.html) ja [bmf.gv.] veebisaitide veebisaidid ( (https: //www.bmf.gv.gv.gv pakub teavet föderaalvalitsuse finantsolukorrast.

Aruanded praeguste arengute kohta [OTS.AT] (https://www.ots.at/presseaus-sung/ots_20250616_OTS0173/nationalrat-deilberatungen-Ueber-Doppget-202526- auhind.