USA suursaadik Huckabee soovitab Palestiina osariiki Côte d'Azuril

USA suursaadik Huckabee soovitab Palestiina osariiki Côte d'Azuril

Vienna, Österreich - Vastuolulises ettepanekus soovitas USA Iisraelis asuv suursaadik Mike Huckabee Prantsusmaal eraldada tükk Côte d’Azurist Palestiina osariigi leidmiseks. Huckabee väljendas seda teleintervjuus Fox News'is, kus ta kritiseeris survet Iisraelile ja kirjeldas Prantsuse algatust Hamase vastase sõja ajal "uskumatult sobimatuna". Tema süüdistus oli eriti populaarne Prantsusmaa seas, mis koos Saudi Araabiaga kavandab rahvusvahelist konverentsi New Yorgis ÜRO kahe riigi lahenduse kohta. See konverents on kavas toimuda järgmisel kuul ja see näeb ette sõltumatu Palestiina osariigi, mis eksisteerib Iisraeliga rahulikult. President Emmanuel Macron kirjeldas sellise riigi loomist kui "moraalset kohustust" ja "poliitilist vajadust".

Iisraeli ja Prantsusmaa vahelised pinged on viimastel nädalatel tugevnenud. Macron nõuab eurooplaste raskemat suhtumist ja plaanib kehtestada Iisraeli vastu lääne sanktsioone, kui Gaza riba humanitaarolukorda ei parandata. See vastab Iisraeli valitsuse ägedalt vastupanule, mis süüdistab Macroni "ristisõda juudi riigi vastu" juhtimises. Samal ajal on Iisrael teatanud, et ehitab Läänekaldale juudi-Iisraeli riigi, mis teeb olukorda jätkuvalt keeruliseks.

rahvusvahelised reaktsioonid ja humanitaarsed väljakutsed

Globaalne reaktsioon Iisraeli-Palestiina konfliktile on keeruline. Suurbritannia peaminister Keir Strander kirjeldas Gaza ribas humanitaarset olukorda kui "väljakannatamatut" ja nõudis suuremat tuge tsiviilelanikele. Saksamaal nõuab arenguminister Reem Alabali-Radovan humanitaarabi blokaadi tõttu Iisraelile tagajärgi. Iisraeli tarnitavate relvade võimaliku peatuse diskursusi arutatakse intensiivselt Saksamaa poliitilistes ringkondades. Välisminister Johann Wadephul teatas nende relvade sünnitustest, samas kui CDU osariigi rühmituse juht Alexander Hoffmann lükkas tagasi Iisraeli vastu suunatud sanktsioonid.

Iisraeli Palestiina konfliktil on juurdunud juured, mis ulatuvad tagasi 19. sajandisse, ja arutelu võimaliku lahenduse üle kujundavad ajaloolised, poliitilised ja religioossed tegurid. "Kahe riigi lahenduse" ideed käsitletakse kompromissina Iisraeli ja Palestiina vahelise rahuvalvamise osas, ehkki piiride vaidlused raskendavad seda, Jeruusalemma ja äärmusrühmituste staatust nagu Hamas. 1967. aasta ÜRO resolutsioon 242 nõuab Iisraeli okupeeritud piirkondadest loobumist ja 1993. aasta Oslo leping peaks looma aluse rahuliku lahenduse jaoks. Sellegipoolest jääb selle lahenduse rakendamine sotsiaalpoliitilisi väljakutseid silmas pidades küsitavaks.

Sellised rahvusvahelised näitlejad nagu USA, ÜRO ja EL on alati püüdnud lahendust leida. Peate võtma arvesse mõlema poole õigustatud huve ja pakkuma turvagarantiid usalduse loomiseks. Vaatamata jätkuvatele raskustele on selles piirkonnas lootust rahulikku tulevikku.