Trump ja Putin: Ukraina konfliktis šokeeriv pööre!

Trump ja Putin: Ukraina konfliktis šokeeriv pööre!

N/A - 20. mail 2025 kiitis Donald Trump telefonikõnet Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, mis põhjustas Euroopas õudust. See ilmutus tuleb kriitilisel ajal, kuna sellised Euroopa juhid nagu kantsler Friedrich Merz, president Emmanuel Macron ja peaminister Keir Starmer üritavad Trumpi Venemaale raskema suhtumiseni. Kuid pärast kahetunnist vestlust Putiniga loobus Trump oma positsioonist ja kirjeldas nüüd Venemaad kui "olulist kaubandus- ja äripartnerit".

Euroopa reaktsioonid

Reaktsioonid Trumpi suhtumisele on erinevad. ELi välisminister on otsustanud täita 17. ELi sanktsioonipaketi Venemaa vastu, samal ajal kui ettevalmistused teise paketi jaoks, mis mõjutab energia- ja pangandussektorit, on juba täies hoos. EL -i osariikide, näiteks Ungari lähedaste ELi riikide toetamise ebakindlus on endiselt küsimus, mis seab kahtluse alla ELi ühtsuse. Trump seevastu on teatanud, et teeb veto USA sanktsioonipaketi vastu ja väljendab end ebamääraselt võimalike USA sanktsioonide osas.

Selles kontekstis hoiatavad Euroopa hääled tagajärgede eest, mis Trumpi tegevuskava võivad olla geopoliitilise stabiilsuse osas. Viimased 76 aastat atlandiülest julgeolekut on kujundanud tugev pühendumus reeglipõhisele rahvusvahelisele korraldusele. Trumpi teod, sealhulgas NATO kollektiivse kaitsestrateegia õõnestamine, tugevdavad muret Euroopa turvalisuse pärast. Euroopa juhid üritavad säilitada suhteid Trumpiga, et mõjutada Putiniga läbirääkimisi, rõhutades samal ajal vajadust tugevdada Ukraina, sõltumata Ameerika toetusest.

NATO ja Euroopa kaitse

NATO on väljakutsega silmitsi alates 2014. aastast, et tagada usaldusväärne heidutus ja kaitse. See nõuab sõjaväe, juhtimisstruktuuride ja otsustusprotsesside kohandamist. Pärast külma sõda on keskendunud kriisiohjamiseks ja on ülioluline, et NATO riigid reformiksid oma sõjalisi võimeid, et reageerida Venemaa ähvardustele.

Sõjaväe liikuvus on endiselt keskne mure, kusjuures tsiviilinfrastruktuuri ja riiklike lepingutega on kriisi korral kiireid vägesid takistatud. Sellised erakonnad nagu Põhja -Atlandi nõukogu on muutumas olulisemaks ja NATO usaldusväärsus sõltub suuresti võimest tagada kiiretele reageerimisele ohtudele.

Praegune geopoliitiline olukord nõuab, et Euroopa riigid töötaksid Venemaa väljakutsete lahendamiseks välja sõltumatu turvastrateegia. Kapitulatsioon enne Trumpi tegevuskava võib pikas perspektiivis Ida -Euroopas suurendada Venemaa domineerimist.