Trump 2025: jõhker küüditamise poliitika jagas USA ja Euroopa!

Trump 2025: jõhker küüditamise poliitika jagas USA ja Euroopa!

USA - Donald Trump vannutati taas 20. jaanuaril 2023 Ameerika Ühendriikide presidendiks ja on sellest ajast alates reprodutseerinud oma valimislubadusi. See poliitika viib lõhestatud reaktsiooni nii USA -s kui ka mujal maailmas. Eriti Mehhiko piiri sulgemine põhjustas sensatsiooni. Tema valitsuse all paiknes piiril 10 000 USA sõjaväelast, mis viis ebaseaduslike ülekannete drastilise languseni 8400 -ni, võrreldes eelmise aasta aprillis 245 000 -ga, kui Joe Biden ametis oli. Samal ajal on ebaseaduslike rändajate massilised küüditamised ja 139 000 inimest on juba küüditatud. Trump püüab suurendada küüditamiste arvu miljonile aastas.

USA piirikaitseameti ICE teatab iga päev uutest arvest sisserändajate festivalidel ja esimesel nädalal Trumpi teiseks ametiajaks arreteeriti peaaegu 2400 migranti. Nende meetmetega kaasneb Mehhiko piiril asuv hädaolukord ja äsja vastu võetud seadus, "järvede Riley seadus", võimaldab rangemaid meetmeid inimeste vastu, kellel pole kehtivat elukoha staatust. Eelkõige on ebakorrapäraste rändajate vahistamine pealkirju teinud. Trumpi strateegia näeb ette ka, et ebaregulaarselt sisserändatud inimesi võib arreteerida ka koolides, kirikutes ja haiglates.

jõhkra küüditamise poliitika

Põhjalikud küüditamised ja arreteerimised peetakse jõhkralt. Inimõiguste organisatsioonid ja ÜRO on väljendanud muret, et paljud neist meetmetest võivad rikkuda varjupaiga õigust ja julgustada kaitse taotlejate meelevaldset kasutamist. Aruanded arreteerimise ja küüditamiste ebainimlike tingimuste kohta on meedias. Kriitilised hääled pärinevad peamiselt demokraatlikult juhitavatest riikidest ja linnadest, kes on nende meetmete vastu võitlemiseks kuulutanud end "varjupaigalinnu". Samal ajal on majandusest, eriti põllumajandussektorist pärit, muutunud häälteks, mis kaebavad töötajate kaotuse üle massiliste küüditamiste tõttu.

Trump mitte ainult ei jätka agressiivset sisserändepoliitikat, vaid on ka teatanud, et suurendas survet Vladimir Putinile Ukraina sõjas, seades vaherahu ultimaatumi. Samuti nõuab ta kaubandussõdu, et saavutada Ameerika Ühendriikide õiglasemad kaubanduslepingud, kuid see põhjustas turgudel nii ebakindlust kui ka segadust. Kuigi USA kohus pani hiljuti kõik tariifid ootele, jääb ebaselgeks, kuidas Trumpi agressiivsed kaubandus- ja välispoliitilised meetmed mõjutavad maailmamajandust.

Vaatamata vastuolulistele otsustele on Trumpil praegu keskmine heakskiit 47,7 protsenti. See on vastuolus demokraatide toetamisele, mis on vaid 37 protsenti. Jääb üle vaadata, kuidas arengud jätkuvad USA piiril, kuna küüditamise poliitikal võib olla olulised tagajärjed nii mõjutatud kui ka ühiskonna jaoks. Varjupaiga ja inimõiguste õiguse küsimus on üha enam poliitilise arutelu võtmepunkt.