Riik kui häkker? Valitsusvälised organisatsioonid hoiatavad katastroofilise jälgimise õigusaktide eest!

Riik kui häkker? Valitsusvälised organisatsioonid hoiatavad katastroofilise jälgimise õigusaktide eest!

Dolomitenstadt, Österreich - Messengeriteenuste kavandatud jälgimise üle praeguses arutelus on andmekaitseametnikud ja valitsusvälised organisatsioonid äratuse tõstatanud. Seaduse eelnõu, mis tuleb riiklikus nõukogus otsustada kolmapäevast reedeni, kritiseeritakse kui "ajaloolist sammu üldise turvalisuse tagamiseks". Üle 40 organisatsiooni, sealhulgas tuntud andmekaitsegrupid nagu Epicenter.works, Greenpeace ja katoliku kampaania, on käskinud kõigile rahvusnõukogu liikmetele avatud kirja protesteerida nn ohtliku seirega. Nad hoiatavad selliste individuaalse vabaduse ja privaatsuse õigusaktide ohtude eest.

Kriitikute keskne argument on sõltumatu kontrolli puudumine, kuna siseministeerium kontrollib ennast. Tehniliselt on Messengeri teenuste sihipärane jälgimine võimalik ainult siis, kui rünnatakse kogu seadet, mis tähendab, et olek oleks ise häkker. See protseduur võib tahtlikult jätta turvalünki avatuks ja sellel on kõigile kasutajatele olulised tagajärjed: sees. Valitsusväliste organisatsioonide sõnul võivad sellel olla eriti tõsised tagajärjed ajakirjanikele, aktivistidele, teadlastele ja opositsioonijõududele.

rahvusvahelised seire näited

Sellise järelevalve oht pole teoreetiline. Muudes riikides on juba näidatud murettekitavaid arenguid. Hispaanias süüdistati luureteenistust mobiiltelefonide jälgimises katalaanidelt, ajakirjanikelt ja valitsuse liikmetelt Spioonitarkvaraga “Pegasus”. Kreeka sündmused olid nn Predatorgate'i skandaali ajal sarnased, millele olid suunatud poliitikud ja ajakirjanikud. Poolas kasutavad ametivõimud Pegasust peaaegu 600 inimese vastu, sealhulgas paljude opositsioonide ja juristide vastu.

Need näited ei näita mitte ainult seire tehnoloogiate kuritarvitamise potentsiaali, vaid ka demokraatlike struktuuride ohte. Messengeri seire lisas ÖVP nõudena valitsuse programmi. Pärast ühilduvuse esialgseid ebakõlasid nõustus lõpuks seaduse eelnõuga, mille valitsusparteide toetus rahvusnõukogudes on ebakindel.

Spionase tarkvara tehnoloogilised riskid

Arutelu jälgimise üle tugevdab ka spioonitarkvara, näiteks "Pegasus" taga olev tehnoloogia. Iisraeli ettevõte NSO Group on välja töötanud tarkvara, mis suudab mööda minna selliste platvormide nagu WhatsApp, Signal ja Telegram. Aruannete kohaselt saab Pegasus jälgida üle 50 000 telefoninumbri kogu maailmas ja annab häkkeritele põhjaliku juurdepääsu nutitelefonidele, sealhulgas kaamerale ja mikrofonile.

Eksperdid rõhutavad, et suurim nõrk punkt on tegelikult lõppseade ise, mitte krüptimismeetodid ise. Föderaalvalitsus kavatseb isegi Bundestrojani krüptimist nõrgendada, et jälgida kaitstud käskjala kaudu suhtlemist. Need meetmed võivad kahtluse alla krüptimise üldise turvalisuse ja neil on tõsised tagajärjed.

Andmekaitse tähtsus saab selles kontekstis eriti selgeks. Isikuandmete kaitse ja väärkohtlemise vältimiseks võeti kasutusele andmekaitseseadused, näiteks ELi andmekaitsemäärus (GDPR). Sellised põhimõtted nagu isikuandmete töötlemine ainult lubatud õigusliku alusega ning teabe ja kustutamise õigus, peaksid tagama kasutajate privaatsuse austamise. Siiski juhitakse tähelepanu sellele, et tehnoloogia areng ja valitsuste käitlemine seisavad pidevalt silmitsi andmekaitse uute väljakutsetega

Valitsusvälised organisatsioonid loodavad, et avatud kiri võib mobiliseerida edasisi parlamendiliikmeid, et võtta meetmeid eelseisva seaduse otsuse vastu. Ekspertide ja aktivistide mure andmekaitse ning riiklike jälgimissüsteemide ohu osas on tänapäeva digitaalses maailmas asjakohasem kui kunagi varem.