Skeptitsism föderaalses nõukogus: ELi ettepanekud ohustavad sotsiaalseid vahendeid!

Skeptitsism föderaalses nõukogus: ELi ettepanekud ohustavad sotsiaalseid vahendeid!

Österreich, Land - 26. mail 2025 arutas Austria föderaalnõukogu komitee Euroopa Sotsiaalfondi Plus (ESF+) ettepanekut. ESF+ on ELi keskne finantsinstrument, mille eesmärk on parandada tööhõive- ja haridusvõimalusi ning edendada Euroopas majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. ELi komisjon avaldas ettepaneku 1. aprillil 2025, et kohandada nõuet praeguste väljakutsetega. Kuid reaktsioonid on kriitilised.

Arutelu peamine kriitika on see, et ettepanek on peamiselt ELi idaosa liikmesriikide huvides. Austria sotsiaalministeerium on selgitanud, et juba täpsustatud prioriteetides muudatusi ei tehta. Selle asemel näeb retsepti ettepanekus ESF+ laiendama kahte uut prioriteeti: kaitsetööstuse toetamist ja strateegilist autonoomiat ning dekarboniseerimise ja kvalifikatsiooni meetmeid kliimamuutustega seoses.

rahalised mõjud ja mured

Fondi ümberpaigutamine tõstatab küsimusi Austria ja Ida -Euroopa riikide rahaliste mõjude kohta. Michael Bernard FPÖ -st küsis võimalike rahaliste tagajärgede kohta. Samuti kommenteeris kriitiliselt Stefan Schennach Spöst, kes kardab, et fondi sotsiaalne orientatsioon võib olla ohustatud. Greensist pärit Marco Schreuder rõhutas riski, et uute ülesannete abil ülekoormatakse fondi ja propageeris uute finantsinstrumentide loomist.

• ESF+ümberpaigutamise projekt:
• Kaitsetööstuse toetamine ja strateegiline autonoomia
• Kliimamuutuste dekarboniseerimismeetmete ja kohandamise kvalifikatsiooni edendamine

Lisaks kardab NEOS-i esindaja Manuela-Anna Sumah-Vospernik, et igasugune vahetus ei tohiks olla sotsiaalsete projektide arvelt. Muresid jagab ka Övp Ferdinand Tiefnig, kes küsib teiste liikmesriikide vaatenurga kohta. Sotsiaalministeerium leidis, et ümberjaotuses ei ole täiendavaid vahendeid, kuid see tuleks asendada olemasolevate eraldistega.

ELi ühtekuulumise poliitika fookuses

Arutelu osana on asjakohane ka EL-i kaaskasti poliitika laiem kontekst. Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgi suurendada ühtekuuluvuse poliitika tõhusust, et vähendada majanduslikku, sotsiaalset ja geograafilist ebavõrdsust. Liikmesriike julgustatakse osa uute investeeringute ühtekuuluvusest, mis mõjutab ka strateegiat 2021-2027. See hõlmab eelarvet kokku 392 miljardit eurot. Euroopa eesmärk on selge: investeeringud strateegilistesse prioriteetidesse nagu digitaalne infrastruktuur, energiasiire ja elamispind.

Lisaks on kavandatud nii saabuvate ja subsideeritud elamuprojektide vahendite suurenemine kui ka eelistatud eelrahastamine idapiiripiirkondades. See võib olla eriti oluline riikide jaoks, mida mõjutavad geopoliitilised pinged. EL soovib ehitada vastupidava infrastruktuuri, et edendada sõjalist liikuvust ja majanduslikku stabiilsust ning tugevdada samal ajal sotsiaalset ühtekuuluvust.

Sidumine tähendab, et ka ESF+ kasuks peaks edendama sotsiaalset integratsiooni ja aitama vähendada tööpuudust. Selle saavutamiseks kutsutakse kõik liikmesriigid võimalikult hästi töötama olemasolevate vahenditega. Ajalooliselt on Euroopa struktuurifondid ELi üks peamisi mehhanisme majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vastu võitlemiseks.

Järgmisel ajal tuleb eelseisvaid läbirääkimisi Euroopa Parlamendis ja nõukogudes ühtekuuluvuse -poliitiliste õigussätete muudatuste kohta hoolikalt, et kaitsta kõigi liikmesriikide huve ja leida sotsiaalne kompromiss. Keskendumist sotsiaalsele ühtekuuluvusele ei tohi kaduda.

Lisateavet ESF+ ja poliitiliste arengute ümberpaigutamise kohta leiate [OTS: //www.ots.at/presseaus-sung/ots_20250526_Ots0152/EU-AMT-DUNDESRATS-S-SBEN-SEBEN-ZUM-ZUM-ZUM-ZUM-EISCHEFONDS), [Ee esitlus), [Ee. . (https://www.europarl.europa.eu/factshets/de/93/economic-social-territorial-coheheon).