Skandaal Koraani põletamise kohta: Londoni kohus kehtestab rahanduse!
Skandaal Koraani põletamise kohta: Londoni kohus kehtestab rahanduse!
London, Vereinigtes Königreich - 2. juunil 2025 sai Londonis trahvi 50-aastane mees Hamit Dzoskun. See juhtus selle tõttu, et tema Koraani põletas Türgi konsulaadi ees ja viis tema avaliku korra häirete vastu usulisel alusel. Westminsteri kohus määras Dzoskuni vastu karistuse 240 naela. Kohtunik John McGarva tegi selgeks, et mitte ainult raamatu põletamine ei olnud problemaatiline, vaid eriti aeg, see koht ja solvavad avaldused põhjustasid haldusrikkumise. See rõhutas väidet, et vandesõnade kasutamine islami vastu ei olnud sellises olukorras vajalik.
Dzzoskun, kes elab Kurdi ja Armeenia taustaga Kesk -Inglismaal, eitas väiteid ja ütles, et tema protest on suunatud Türgi valitsuse vastu ja mitte islami vastu. Kampaania ajal aga ründas teda, lõi ründaja noaga. Kaitses väljendati juriidilisi muresid, et protseduur ütles, et protseduur püüab uuesti tutvustada jumalateotuse võrgustikku, mis kaotati 2008. aastal, mis on vastuolus sõnavabaduse ideega.
Koran Burns ja sõnavabadus
Rootsis on Koran Burns korduv teema, mis keskendub üha enam rahvusvahelisele pahameelele, eriti islamiriikides. Iraagi põgeniku põhjustatud praegune juhtum Stockholmis näitas, kui sügavad võivad kaevikud minna sõnavabaduse ja religioossete tunnete vahele. Pagulane lõi välja islami püha pühakirja ja rebis lehti, kui ta tuviplaastrit kaane vahele surus. Rootsi peaminister Ulf Kristerson rõhutas, et kõike seaduslikku ei saa ka asjakohaseks pidada, kuid vabade ühiskondade kaitse on keskse tähtsusega.Islamimaailmast pärit reaktsioonid olid vägivaldsed. Egiptus nimetas Rootsi saatkonna tegevdirektori ja Iraak palus ELil ümber mõelda sõnavabadus ja näidata õigust. Kui tuhanded protesteerisid nende juhtumite vastu Bagdadis ja Rootsi saatkonnal tungis, on Stockholmi islami kogukond oma reaktsioonis vähem vali kui teiste riikide moslemid. Varem on kaks Rootsi kohtud jõudnud isegi järeldusele, et Koraani põletuste keeld pole õigustatud, mis õhutab veelgi arutelu sõnavabaduse piiride üle.
õigusraamistik Saksamaal ja Rootsi
Saksamaal karistatakse Saksamaal kriminaalkoodeksi paragrahvi 166 kohaselt usulise ülestunnistuse solvamist, kui see häirib avalikku rahu. Regulatsioon ei kaitse usulist ülestunnistust ega maailmavaadet, vaid avalikku rahu ise. Religioosse kriitika juriidilised piirid erinevad Saksamaa ja Rootsi vahel. Mohammedi karikatuure ei karistata Saksamaal, kuna neid ei peeta solvanguks, samas kui Rootsis on Koran Burnsi vastuvõetavuse üle arutelu endiselt avatud ja juristid ei nõustu sellega, kas sellist toimingut võib pidada istumiseks. Üheks esimestest riikidest oliRootsi ajakirjandusvabadus seaduslikult ankurdatud 1766. aastal ja vaatas religioonide kohta avatud arutelu kuni jumalateotuse seaduse ekspluateerimiseni 1970. aastal. Tänapäeval kaitstud sõnavabadus ja usuvabadus, isegi kui see vabadus võib põhjustada levikut. Koraani põletustel pole mitte ainult sotsiaalseid, vaid ka poliitilisi tagajärgi, näiteks NATO soovitud ühinemise jaoks Rootsis, mida need juhtumid koormavad. President Erdogan Türgist on juba hukka mõistnud, et need Koraani põletused võivad olla tõsine oht riikidevahelistele suhetele.
Sündmused näitavad muljetavaldavalt, kui keerukad ja keerukad teemad on sõnavabadus ja austamine usuliste veendumuste vastu nii Rootsis kui ka rahvusvahelises kontekstis.
Lisateabe saamiseks lugege artikleid advokaat "https://www.tagesschau.de/ausland/europa/schweden- miin- freiheit-koran-100.html" Target = "_ blank"> igapäevased uudised .
| Details | |
|---|---|
| Ort | London, Vereinigtes Königreich |
| Quellen | |
Kommentare (0)